Laenu võttes ja kindlustust ostes võrdle põhjalikult pakkumisi

Foto: Toomas Huik/ Postimees

Kui ees seisab kodukindlustuslepingu sõlmimine, laenuvõtmine või mõne muu finantsteenuse ostmine, tasub leida aega võrrelda pankade või kindlustusseltside teenuseid ja tingimusi.

Panga- ja kindlustusteenuseid ning nende pakkujaid on palju ja finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialisti Heli Lehtsaare kinnitust mööda võib keerulisevõitu juriidiline keel juristihariduseta inimestele sageli mõistmatuks jääda. Seetõttu nad kas ei suuda või ei taha lepingutesse süveneda.

«Et otsus, mida laenu võttes, oma kodu või autot kindlustades tehakse, mõjutab rahalist käekäiku pika aja jooksul, on mõistlik pakkujate teenuseid ja tingimusi võrrelda ning nüanssidest aru saada,» nentis Lehtsaar.

Üks nimi, erinev sisu

Heli Lehtsaare jutu järgi on võrrelda vaja kas või sellepärast, et kuigi hulk teenuseid kannab pankades või kindlustusseltsides üht ja sama nime — olgu siis tegemist väikelaenu, kasutushoiuse või kodukindlustusega —, on neil sõltuvalt teenusepakkujast alati erinevad tingimused.

«Näiteks kasutushoiusenimelist teenust osutatakse mitmes pangas, kuid intress, selle arvutamise meetod ja teisedki tingimused on igaühel isesugused,» rääkis Lehtsaar.

Üldjuhul pakutakse võimalust kasutushoiusele kogutud raha vahepeal kasutada, ilma et klient intressi kaotaks. «Kummatigi erinevad pankade tingimused selle poolest, mitme päeva jooksul raha, mida inimene kasutada soovib, kontole kantakse ning kas selle eest peab maksma eraldi teenustasu,» selgitas tarbijahariduse spetsialist.

Tabelid aitavad

Kui hakkate ostma panga- või kindlustusteenust, soovitab Heli Lehtsaar võrrelda vähemalt kolme pakkuja teenust ja tingimusi. Aitamaks inimestel valikut teha on finantsinspektsioon oma tarbijaveebis www.minuraha.ee üles pannud abivahendeid, mille hulka kuuluvad ka võrdlustabelid.

Need võimaldavad võrrelda pankade pakutavate hoiuste, krediitkaartide ning teise ja kolmanda samba pensionifondide tingimusi. «Praegu, teise samba pensionifondide vahetamise ajal, mil pangad üksteise võidu reklaami teevad, tasub sellega seonduvale eriti tähelepanu pöörata,» nentis Lehtsaar.

Kuidas võrrelda?

Võrdlemiseks tuleb vastavasse veebivormi sisestada mõned soovitud andmed. Näiteks hoiuste puhul on vaja kirja panna hoiustatav summa kroonides või eurodes, tähtaeg, see, kas raha soovitakse hoiusele kanda üks kord või iga kuu, ning kas leping sõlmitakse internetipangas, telefonipangas või pangakontoris.

Seejärel kuvatakse pankade pakutavad hoiused, mis vastavad soovitud tingimustele. Nii saab intressidest, minimaal­se hoiustussumma suurusest ja muudest tingimustest kiire ülevaate.

Samuti pakub tabel võrdlust kõigi pakutavate teise samba fondide kohta: näiteks kes on fondi valitseja, kui suured on fondi tasud ning millised on investeerimispoliitika ja senine tootlus.

Mida võrrelda?

Enne finantsteenuse ostmist on mõistlik kasutada ka samal veebiküljel olevaid «Mida võrrelda?» küsimustikke. Need juhivad tähelepanu konkreetse teenuse puhul kõige olulisematele asjaoludele ja aitavad end asja sisuga kurssi viia.

Küsimustikud on 14 teenuse, näiteks hoiuse, väikelaenu, eluasemelaenu, kodukindlustuse, kaskokindlustuse ning kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide kohta.

Finantsinspektsiooni tarbijaveebist leiab huviline veel erapooletut infot pere eelarve koostamise, laenamise, kindlustamise, pensionikogumise, investeerimise, säästmise ja teiste pangateenuste kohta.

«Võrgukülg ei jaga soovitusi konkreetsete finantsteenuste ostmise või ostmata jätmise kohta, vaid pakub sõltumatut infot, et tarbija saaks ise aruka otsuse langetada,» toonitas Heli Lehtsaar.

UURING

Eelmisel aastal korraldas uuringufirma Faktum & Ariko uuringu «Finantsteenuste tarbijate teenustealane teadlikkus».

• Selgus, et peaaegu veerand inimestest, kes pidid otsustama mõne finantsteenuse ostu, läksid kodupanka ja ostsid pakutava teenuse sealt.

• 17 protsenti vastanuid ütles, et võtab mõne teenuse puhul erinevaid pakkumisi.

Allikas: finantsinspektsioon