Eestis kasvanud viljad on kõige tervislikumad

Sirli Pehme Eerika aias paradiisiõunapuu juures. Maaülikooli mahekeskust juhtiv naine on veendunud puhta toidu pooldaja. Foto: Tiina Sarv

Peaaegu linna piiril, vaevalt mõni sammuke Tartust Viljandi poole viib puiestee vana, ajast räsitud villa juurde.

Kunagi oli siin vendade Tõnissonide aiandustalu, kus Jüri ja Jaan (jah, just seesama juristiharidusega poliitik, karskuse eestvõitleja ja «Postimehe» omanik) tegelesid sordiaretuse ja õunakasvatusega.

1938. aastal oli aias 700 viljakandvat õunapuud. Müügiks pakutu hulgas oli ka tänapäeval hinnatud mahla- ja koogiõun «Antonovka».

Üks taim kaitseb teist

Praegu asub selles paigas Eesti maaülikooli mahekeskus, kus tegeldakse mahepõllumajanduse teadusuuringute, koolituse ja üldse valdkonna arendamisega.

On saagi koristuse aeg. Keskuse juhataja Sirli Pehme ütleb, et kapsapeenrad on just tühjaks tehtud.

«Siin oli valge peakapsas. Uurime, kui tõhus on seda kasvatada koos mingi õitsva taime, näiteks tilli, kivikilbiku või hiid-iisopiga. Meid huvitab, kui palju meelitab õitsev taim ligi kasulikke putukaid, kes parasiteerivad kapsakahjuritel,» räägib Sirli Pehme.

Looduslike võimaluste parem kasutamine võimaldaks kasvatada kapsaid mürgivabalt. Šveitsis on jõutud nii kaugele, et kapsaistikuid müüaksegi koos õitsva taimega.

Kui pärin, mida Eestis kapsaste kõrvale mulda torgata, jääb mul vastus siiski veel saamata.

«Nõuandeid pole võimalik jagada kahe aasta põhjal, see nõuab pikemat uurimist ja katsetamist,» ütleb Sirli Pehme.

Kahjuks ei saa me otse üle võtta teiste maade, kas või juba mainitud Šveitsi kogemusi, sest taimekooslused ja ka taimede õitseajad on erinevad. Küll on aga kindel, et kahjuriprobleemi aitab ennetada segaviljelus — näiteks see, kui eri sugukondadest pärit kultuure kasvatatakse kõrvuti peenardel.

Harulised porgandid

Veel on ära viimata samuti mahedalt kasvatatud porgandite hunnik. Veidi kiusliku rahuloluga võib täheldada, et teadlaste hoole all valminud porgandid on sama harulised ja väänikud kui tavakasvataja kodupeenralt saadud.

«Ilmselt oli põhjus kuiv suvi. Taim tahtis vett kätte saada ja kasvatas lisajuuri,» räägib selle katsega tegelev aianduse osakonna lektor Priit Põldma.

Porgandipealsed küntakse põllu sisse tagasi.

Porgandikatses kasutati väetisena loomsetest jäätmetest toodetud karvajahugraanuleid.

«Mineraalväetisi toodetakse taastumatutest loodusvaradest, mida jääb üha vähemaks. Peame suunama uuesti ringlusse hulga toitaineid, mida praegu peame jäätmeteks ja viime prügilasse. Orgaanika prügi sekka ladustamine on keskkonnavaenulik tegevus, sest tekitab ohtralt prügilagaasi, mis tuleb kokku koguda,» selgitab Sirli Pehme.

Maasikapeenral askeldav Agnes Merivee hakkab parajasti tööd lõpetama.

«Pean veel kirjutuslaua taha jõudma,» lausub ta.

Küsimusele, kuidas maheteadurid õielõikajaga hakkama saavad, vastab Agnes Merivee, et frigotaimed ehk külmtöödeldud taimed, mis kannavad saaki juba esimesel aastal, istutati alles siis, kui õielõikajate aeg oli läbi. Eks uus suvi näita. Katteloor pakub küll võimaluse õielõikajat tõrjuda, aga jätab taimed ummuksisse ning soodustab mädaniku ja hallituse teket.

Kui küsida Sirli Pehmelt, kas üldse ongi võimalik puhast toitu kasvatada, vastab ta veendunult, et on küll. «Teadlaste ülesanne on õppida kahjuritest ja haigustest jagu saama sünteetilisi aineid kasutamata.»

Koduaias on see lihtsam, suurtootmises keerulisem.

Sirli Pehme räägib, et üks võimalus on kasvatada kultuure segamini. Ka masinaga põldu harides võib kultuurid paigutada ribadena, siis on tõenäolisem, et kahjur ei leia põllult õiget üles ja läheb minema.

«Tuleb jälgida, et ühel ja samal maal ei kasvatataks mitu aastat järjest sarnaste kahjuritega kultuure. Samuti on vaja õigesti väetades hoolt kanda mulla viljakuse eest,» räägib ta.

Kodumaine toodang on tervislikum

Maaülikooli inimestel on üsna selge pilt sellest, mida meie poodides müüakse. Kuigi ka eesti tootjad kasutavad kemikaale, on nende toodang imporditust oluliselt puhtam.

«Kõige rohkem jääke sisaldavad tavaliselt viinamarjad ja tsitruselised. Euroliidu viimase toiduseire järgi kuulus kurb rekord siiski sellisele tavalisele importpuuviljale nagu pirn, mille ühest proovist leiti 22 taimekaitsemürgi jääke,» räägib Sirli Pehme ning lisab, et Euroopa Liidus on ametlikult kasutusel üle tuhande taimekaitsevahendi toimeaine.

See võiks mõtlema panna ka need, kes peavad ökopõhimõtete pooldajaid kiiksuga ullikesteks.

Kui kodumaiste pirnidega on raskusi, siis õunu saab viimasel ajal paremini kätte. Supermarketite ees on neile eraldi müügikohad. Sirli Pehme arvates on tähtis, et tarbija väljendaks kauplusele soovi osta kodumaiseid puuvilju. Kaupmees võtab ostja soove arvesse.

KESKUS

Eesti maaülikooli mahekeskuse tegevusvaldkonnad

• Taimekasvatus

• Loomakasvatus

• Töötlemine

• Turustamine

Allikas: maaülikool

PÕHIMÕTTED

Mahepõllundus arvestab üldist heaolu

• Mahepõllumajandus on loodusega kooskõlas olev tootmisviis, mille puhul mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad suhted on tasakaalus. Selline süsteem suudab tarvitatud ained ise taastada ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilise koostöö kaudu.

• Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamaid sorte kasvatades.

• Loomakasvatuses arvestatakse igati loomade heaolu. Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume.

• Mahepõllumajandus on kogu maailmas kiiresti arenev suund. Selle osa kasvab Euroopas keskmiselt 25% aastas ja Eestiski on sel tulevikus häid eeldusi.

• Enamikus riikides toetatakse mahepõllumajanduse arengut.

Allikas: http://www.hot.ee/maheturg