Juhtkiri: Optimismi retsept

Foto: Elmo Riig / Sakala

Mõnusast mõõdukate külmakraadidega ja parajalt lumerohkest talvest unistada tundub praegust kuldset sügist imetledes veel vara.

Paistab, et Karksi kandi inimesed on seda salamahti siiski teinud ja lähtunud vanasõnast «Rege rauta suvel». Nimelt valmis seal Sokaoru terviserada, mida teatakse eelkõige kui paarkümmend aastat tagasi suurt populaar­sust nautinud suusavõistluste ja -matkade paika.

Mõte taastada maaliline ja vaheldusrikka maastikuga rada on kohalike spordihuviliste meeles mõlkunud mitut puhku varemgi, kuid et see läheb läbi eramaade, on asi takerdunud kooskõlastuste taha.

Nüüd on Karksi vald maaomanikega kokkuleppele jõudnud ja mitte üksnes talispordi, vaid ka teiste alade harrastajate rõõmuks saab rajatis valmis veel enne talve.

Toredaid ehitisi, kauneid külamaju ja sileda asfaldiga kergliiklusteid on meie maakonnas valminud isegi hoolimata viimaste aastate raskusest.

Samas tuleb tähele panna, et tervele kogukonnale rõõmu valmistavad rajatised on paljuski osavate projektikirjutajate töö vili. Harvem tuleb ette seda, et paikkonna rahvas on ise käed külge pannud.

Sokaoru terviseraja puhul on tegu kodanikualgatusena sündinud ettevõtmisega ning talgutel on kaasa löönud palju vabatahtlikke.

Tundub, et ühistegevus on Eestis üha levinum. Hoiak, et niikuinii eestlasi ühe mütsi alla saada ei õnnestu, on väiklane eelarvamus. Vaja on vaid rahvale südamelähedasi eesmärke ja kokkukuuluvustunnet.

Lahmiv ja halvustav üldistamine stiilis, et kõik poliitikud on valelikud, rikkad on tõusikud, kehval elujärjel inimesed luuserid ja töötud ise oma hädas süüdi, pärsib kõiki edasipüüdlusi.

Küllap on igaüks, kes vähegi ühiskonnas toimuvat jälgib, märganud, et tegutsejate hulgas virisejaid naljalt ei leidu. Elujaatava hoiaku retsept on õlatunne ja valmisolek ise midagi ära teha ning need ei sõltu kuigi palju sellest, milline on maailmamajanduse hetkeseis.