Ilmahuvilisest füüsik näeb tulemas soojavõitu suve

Marko Kaasik Foto: Margus Ansu

Tartu ülikooli füüsikainstituudi vanemteadur Marko Kaasik, kes koostab ilmaprognoosi internetist saada olevate mudelarvutuste põhjal, pakub järgmisteks kuudeks keskmisest soojemat ja kuivemat ilma.

Oma veebilehte uuendas Kaasik viimati juuni algul ja seal seisavad paikadena kirjas Tartu ja Ristna, kuid ta märkis, et Tartu kandi prognoosi võib üle kanda ka Viljandimaale. Erandina on ennustuses täpselt välja toodud sademete kogus, mida ta näeb eeskätt just Taaralinna piirkonna kohta.

Lõppema hakkavaks juuniks ennustas Kaasik, et õhurõhk Baltimaades on tavalisest kõrgem ja seega on oodata keskmisest veidi soojemat, kuivemat ja päikselisemat juunit.

«Mul ei ole täpsest statistikat käepärast, aga tundub, et siiani on juuni olnud üsna keskmise temperatuuriga ja tõesti pigem kuivapoolne,» kommenteeris ta. «Oleme viimaste aastate ülisoojade suvedega ära hellitatud. Lähema nädala prognoos näitab küll rohkem sadu, aga eks näis, kui täppi läheb.»

Juulis jätkub Marko Kaasiku andmeil juuni ilmamuster. Kõrgrõhkkondade mõju meie ilmale on märgatavam kui tavaliselt. Juuli peaks olema samuti keskmisest natuke soojem, sadu tuleb normi piires või veidi vähem.

Augustiks ootab Kaasik selle kuu kohta tavalist õhusooja ja vihma. «Ärgem unustagem, et august on paljuaastase keskmise järgi vihmaseim kuu,» märkis ta.

Kaks esimest sügiskuudki Kaasiku prognoosi järgi midagi erilist kaasa ei too ja ilm näitab end leebemast küljest. Tavalisest kõrgem õhurõhk idas põhjustab lõunavoolu ja oodata on soojapoolset septembrit, vihma jagub normi piires. Oktoobergi peaks tulema tavalisest soojem ja paraja hulga sademetega.

Kuigi Kaasik koostab kuue kuu prognoosi, mida ta püüab uuendada iga kuu algul, märkis ta, et tänapäeva teadmiste tase ei võimalda ennustada ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt kui kolmeks päevaks.

«Palun arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see kuu sademete hulga kohta,» lausus ta. «Ligikaudu 20–30 protsenti pikaajalisi ennustusi on mul täiesti mööda läinud.»

Marko Kaasik on erialalt füüsik-meteoroloog ja ilma uurimine on osa tema tööst. Ta lisas, et prognoosimine ei ole otseselt tema tööülesanne ülikoolis, aga see on seotud uurimistulemuste rakendamise ja kinnistamisega. Prognoosimist alustas ta sajandivahetuse paiku.