Enne metslooma või linnu abistamist veendu selle vajalikkuses

Linnalinnud. Lindude toitmine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti loomakaitse selts kutsub pressiteates inimesi üles enne metslooma ja linnu abistamist veenduma abi vajalikkuses.

Nimelt tuleb varasuvisel poegimise ajal seltsile sageli teateid abituna näivatest metsloomadest. Selts märgib teates, et paljudel juhtudel võib inimese abistamine tuua rohkem kahju kui kasu.

Vigastatud metslooma või lindu peavad aitama spetsialistid, teda ei tohi endale koju viia.

Looma- ja linnupojad võivad looduses esmapilgul jätta abitu ja hüljatud mulje. Seltsi selgitust mööda on see aga tihti vaid näiline, sest enamasti on inimesed nende vanemad ajutiselt eemale peletanud või siis on nood näiteks söögiotsingul. Pikem peatumine leitud loomapoegade juures võib muuta olukorra pöördumatult halvaks, sest inimese juuresoleku tõttu võivad vanemad pojad hüljata ning röövloomad pääsevad pesa rüüstama ja linnupojad võivad pesast välja hüpata.

«Viies loomapoja, vigastatud metslooma või linnu endale koju, seab inimene tolle edasise elu ohtu. Loom või lind võib surra nälja või stressi tagajärjel. Ka ei suuda inimesega harjunud metsloomad sageli enam loodusesse naastes iseseisvalt hakkama saada,» ütleb loomakaitse seltsi juhatuse liige Merli Jürisoo ning lisab: «Kui metsloom ei ole just keset tiheda liiklusega tänavat, oleks kõige õigem temast eemalduda.»

Vigastatud või tänavale eksinud metsloomadest, sealhulgas lindudest, soovitab loomakaitse selts esmaspäevast reedeni kella 9–17 teatada infotelefonil 526 7117. Seltsi liige aitab hinnata olukorra tõsidust ja anda edasised tegutsemisjuhised. Töövälisel ajal soovitatakse helistada päästeametile numbril 112. Looduskaitse all olevatest loomadest ja lindudest tuleks teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.

Eesti loomakaitse selts on 2000. aastast tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missioon on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine.