Kiiksuga turismiideed pakuksid huvi ka Eesti enda inimestele

Metsavennapunkrid pole siin ehk midagi väga erilist, kuid skandinaavlastele, ameeriklastele ja hispaanlastele on need tõeline eksootika.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kutsus inimesi üles pakkuma välja kiiksuga turismiatraktsioonide ideid, millega meelitada Eestisse senisest rohkem rootslasi. Kogunenud ideid saab aga ära kasutada ka teisi välismaalasi ja siseturiste silmas pidades.

Kärstna lõvi võib kitsast sihtgruppi küll kõnetada, aga taristu puudumise tõttu on seda raske turundada.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Meistergiid Elina Aro

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tähtajaks, 20. maiks oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) üleskutse peale laekunud 233 ideed, neist kaheksa Viljandimaalt. Nagu ütles EAS-i Skandinaavia projektijuht Katarina Sokk, soovitakse igast maakonnast 10. juuliks välja valida vähemalt kolm ideed, mis seejärel kampaania korras rootslastele välja pakutakse. Esitatud ideed on tema sõnutsi aga nõnda laiahaardelised ja huvitavad, et need sobivad kasutamiseks kõigi turistide puhul.

Sakala palus Viljandimaaga seotud kiiksuga turismiatraktsioone hinnata kogu maakonnas ekskursioone tegeval meistergiidil Elina Arol. Ideede täpset sõnastust saab vaadata aadressilt epic.puhkaeestis.ee.

Esimene idee

Kärstna lõvi sama suureks sümboliks kui pissiv poiss Brüsselis!

Mõnepäevane reis Tallinnast Anrepi lõvi juurde peatumistega teele jäävates mõisates ja ööbimisega Viljandis. Pahuvere ja Kärstna vahelisel teel tuleks avada vaated ning valmistada ette suvised peatus- ja piknikupaigad.

Elina Aro: Kahjuks ei näe ma sellel ideel perspektiivi, sest kõnealune mälestusmärk jääb suurtest teedest liiga kaugele ja lähedal pole midagi muud, mis ligi tõmbaks. Puudub lisateenuste infrastruktuur.

Väga kitsast sihtgruppi võiks asi huvitada, näiteks paigaga seotud Saksa suguvõsa, sõjaajaloolasi, mõisahuvilisi ning kunsti- ja kultuurihuvilisi. Kui juba omaaegse suure sõjategelase Barclay de Tolly mausoleumi on rahvusvahelisele külalisele raske turundada, on üsna tõenäoline, et selline üksikobjekt ei kõneta. Keskmine keskealine jõukas klient on väga nõudlik ning väljapakutud kirjeldus ei rahulda tema vajadusi ja soove, unistuste täitmisest rääkimata.

Teine idee

Mulgimaa käsitööst metsavennapunkrini.

Käiakse Tarvastu muuseumis ja käsitöökojas, kus pakutakse Mulgi toitu, õpetatakse kaaruspaela punumist ning võimalik on lahendada käsitöömõistatus. Reis lõpeb Ennuksemäe metsavennapunkris, kus soovi korral on võimalik ööbida.

Elina Aro: Sellel ideel on omad tugevad küljed. Et tänapäeval tahavad inimesed midagi ise teha ja milleski osaleda, on toidu valmistamisel ja maitsmisel ning käsitöö tegemisel jumet. Metsavennad huvitavad väga skandinaavlasi, ameeriklasi, lõunaameeriklasi ja hispaanlasi.

Selleks, et ideest saaks hea toote, on see vaja korralikult läbi töötada. Praegu on see veel natukene toores.

Kolmas idee

Kalepurjekareis angerjasupi söömisega Võrtsjärvel.

Ühemastiline kalepurjekas, mis kuulub Võrtsjärve kultuuripärandi hulka, pakub kuni 12-liikmelistele gruppidele võimalust sõita Võrtsjärvel koos kogenud kapteni ja pootsmaniga, kes soovi korral viivad turistid järve kaugeimatesse soppidesse. Purjekasõitu saab nautida, süües samal ajal angerjasuppi või suitsulatikat.

Elina Aro: See on äraproovitud ja heaks kiidetud idee. Kui veel panustada enam inimtegurisse, on idee vägagi vastuvõetav. Praegu jätavad soovida toredate muhedate paadimeeste keeleoskus ja psühholoogilis-sotsiaalsed oskused.

Selline ettevõtmine meeldib väga eestikeelsele sihtgrupile ja ilmselt venekeelselegi. Olen aga olnud kalepurjekal ka soomlaste, rootslaste, hiinlaste ja ingliskeelsest kultuuriruumist pärit turistidega ning alati on olnud vaja tõlkida. Eriti hiinlaste puhul oli tunda, et meeskond ei tundnud kultuuri eripärasid ja jutud kippusid olema selle seltskonna jaoks labased.

Neljas idee

Isikliku hingepildi joonistamine.

Tutvustan seda, kuidas ma mandalaid (hingepilte) joonistan, ja näitan neid, mida olen juba joonistanud. Seejärel tehakse väike rännak oma sisemaailma (lühike meditatsioon) ja joonistatakse paberile oma hingepilt, nii kuidas keegi seda näeb ja oskab. Joonistatakse värvipliiatsite, sirkli ja maa joonestamisvahendite abiga, aeg 2–4 tundi. See võiks leida aset kohas, kus saab hiljem ka lõunatada, näiteks Männiku metsatalus Viljandimaal.

Elina Aro: See idee köidab väga selget sihtgruppi. Praegu on aga turismis üks suuremaid trende eneseotsimine. Igasugused enese tundmaõppimise, enda heaolu saavutamise ja muu säärasega seotud kursused ja tegevused huvitavad Lääne-Euroopa riikidest pärit inimesi. See on väike nišitoode, millest ei sünni ehk suurt edu, aga seda võiks pakkuda osana muust heaolupaketist (ravimteed, hingamisharjutused, massaaž), mida võib leida Viljandimaa turismitaludest.

Viies idee

Ööbimine keset Võrtsjärve – maailmast lõigatud.

Kliendid viiakse õhtul parvsaunaga Võrtsjärvele ja jäetakse sinna ankrusse. Korraldaja lahkub paadiga. Parvel on võimalik teha sauna, on olemas kuivkäimla ja gaasigrill. Magada saab tuule- ja vihmavarjus või laevalael lageda taeva all, igal juhul eemal tüütutest sääskedest. Nautida on võimalik nii päikeseloojangut kui -tõusu, sest ümberringi on lage vesi. Kokkulepitud ajal tullakse ööbijatele järele. Kraadi ekstreemsemaks saab keerata, kui lõigata ööbijad muust maailmast – võtta neilt ära (muidugi vabatahtlikult!) mobiilid ja nutiseadmed.

Elina Aro: Pole seda järele proovinud, aga kujutan samalaadsete ettevõtmiste kasutajana ette, et sellest saab hästi töötava terviku. Kui parvsaun on veel puhas ja ilus ning kõik ohutusnõuded täidetud, on sellel ideel tarbijaskond olemas. Looduse, vaikuse ja ehtsuse armastajate sihtgrupp on päris suur.

Kuues idee

Lõuna-Eesti innovatsioonimarsruut.

Marsruut koosneb neljast teemast: säästvad lahendused ja innovatsioon; kogukonnad ja võrgustikud; puit ja käsitöö; kohalik toit. Käiakse kõiksugustes keskustes, taludes, varamutes ja kodades. Viljandimaal tullakse muu hulgas läbi Viljandi Väiksest Õllepoest.

Elina Aro: See on põnev ja pakututest suurima potentsiaaliga idee. Kui on piisav infrastruktuur ja kõrvaltooteid, võib see töötada. Kõikides mainitud paikades olen isiklikult turistidega käinud ning nad on sealt saanud nii elamusi kui kogemusi, mida endaga kaasa võtta. Mitu kohta on isegi suurepärasel tasemel.

Seitsmes idee

Robinsoniretk Tondisaarele.

Võrtsjärve ääres Oiu sadamas on kolm ainulaadset Eestis leiutatud ja valmistatud purjekat Cumulus 164. Tahame anda inimestele võimaluse avastada nendega Võrtsjärve võlusid ja seejuures saada selgeks purjetamise algtõed. Suve teisel poolel purjetame Oiu sadamast üle Võrtsjärve Tondisaarele, kus veedame öö Robinsoni kombel püstkojas, sööme lõkkes küpsetatud seakooti ja tuhakartuleid. Kindlasti ei puudu lõkkelaulud ja öiste tähtede all ujumine.

Elina Aro: See on sama kategooria idee nagu viies ja kaheksas. Midagi erilist peaks juures olema, et välisturist tõelise elamuse saaks. Eestvedajad peaksid olema väga hea jutuga ja põnevad inimesed. Soomlaste ja rootslaste puhul on probleem selles, et niisugusel kujul on see ettevõtmine samasugune kui nende suvine nädalalõpusõit suvilasse. Ka loodus ei eristu nii palju Skandinaavia omast, et see teeks asjast midagi suurepärast. Kui inim- või kultuuriline tegur (muusika, koor, maausk) juurde tuua, võib toode eriliseks osutuda.

Kaheksas idee

Romantilise paatmajaga Emajõel ja Võrtsjärvel.

Päikesetõususõidud koos linnuvaatluse ja pannkookidega, kalastuse ABC, grill, saun ja vettehüpped, päikeseloojangusõidud ja öine tähevaatlus.

Elina Aro: Põhjendused on samad, mis viienda ja seitsmenda idee puhul. Niisama see köitev ei ole, midagi, mis teeks ettevõtmise eriliseks, peaks veel juures olema.

Tagasi üles