8. OKTOOBRIL Paides peetav V maarahva kongress on maarahva enda «Teeme ära!», mis on avatud kõigile inimestele, olenemata maailmavaatest. Arvan, et kongressil peab osalema igaüks, kes elab südamest kaasa maaelu arengule.
Maarahvas paneb Paides seljad kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millegipärast on sõnades demokraatiat ja arvamuste paljusust soosivad valitsuserakonnad võtnud maaelu tahke arutava foorumi suhtes vaenuliku hoiaku. Sama ärritunult suhtuti omal ajal liikumisse «Teeme ära!» või teatriprojektisse «Ühtne Eesti»: neis nähti konkureerivate poliitiliste liikumiste tekke ohtu. Nagu teame, olid hirmul suured silmad.
Maarahva kongressi eesmärk ei ole valimatult valitsust nöökida või maarahvale raha lunida. Kuigi kriitikast ei pääse, keskendutakse ennekõike maaelu olulistele tahkudele: tuuakse välja probleemid ja arutletakse lahenduste üle. Pole ju saladus, et ettevõtluskeskkond ja maapiirkondade infrastruktuur ei toeta praegu maal elamist ja töötamist.
Et maarahva kongressi kokkukutsumise algatas Keskerakond, on lihtne sisusse süüvimata kleepida ettevõtmisele poliitiline silt. Selleks pole siiski põhjust, sest kongressi korraldamisesse on kaasatud maaelu- ja põllumajandusorganisatsioonide esindajaid. Eks näita valitsuserakondade vaenulik poos mõne poliitiku kultuurilist palet ja tahet probleeme eitada. Ikka veel peetakse abikäe ulatamisest olulisemaks vankri kraavi ajamist.
Ligi kümme aastat oli kellel iganes aega algatada maarahva kongress. Viimasel, 2001. aasta kongressil otsustati, et ettevõtmine leiab aset iga kolme aasta järel, ent see pole teoks saanud. See ei tähenda, et maarahval pole, mida arutada või ühiskonnale öelda.
Kui aastasadu on maaelu telje moodustanud põlluharimine ja loomakasvatus, siis tänapäeval võimaldab tehnika areng teha ühel mehel sama töö, mida kunagi tegid paarkümmend peret. Traditsiooniline talutööga läbipõimunud eluviis on otsa saanud ja on vaja suunda muuta.
Praegu annavad elujõuliste noorte perede asemel maal tooni pensionärid või maakodudes suvitajad. On ilmne, et sajanditagune külaelu mudel muutunud maailmas ei toimi. Et elu maal püsiks, on vaja regionaalpoliitikat, mille riik peaks kohalike elanikega dialoogi pidades välja töötama.
Maarahva kongress on parim koht ideid koguda, arutleda ja vajadusi välja öelda. Ma ei mõista erakondi, kes ebamugavaid teemasid kartes keelitavad oma liikmeid kongressist eemale jääma.
95 protsendil Eesti territooriumil jätkusuutliku elukeskkonna tagamine ei ole paari erakonna või erialaliidu mure, vaid nõuab kogu ühiskonna kaasamõtlemist.
Olen kindel, et valitsuserakondade vastutöötamise kiuste osaleb kongressil iga valla ja maaeluga seotud ühenduse esindajaid. Osalemisest on teatanud ka naaberriikide kõrged riigiametnikud ja poliitikud.
Usun, et näen maarahva kongressil kõiki, kel on süda õigel kohal!