/nginx/o/2021/04/26/13746602t1h8227.jpg)
/nginx/o/2015/06/12/4178857t1hf560.jpg)
Kui Eestis arutatakse praegu, mil määral peaks sõjast räsitud riikidest pärit põgenikke vastu võtma, siis Rootsil on sisserändajate vastuvõtmise kogemus juba ammusest ajast.
Stockholmis elav eestlanna: Rootsis on immigrante vastu võetud mitmel põhjusel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal Stockholmi ülikoolis sotsiaaltöö eriala lõpetanud ja samal erialal töötav Tarvastu vallast pärit neiu Mari-Liis Tulp on Rootsis elanud kuus aastat. Tema hinnangul on Rootsi sisserändajate ja pagulaste suhtes hulga tolerantsem kui Eesti ning sel on omad põhjused: esiteks on Rootsil selles vallas pikemad kogemused, teiseks on seal tähtsal kohal humanitaarsuse printsiip ja kolmandaks on vaja töökäsi. «Rootsis on töö olemas, lapsed käivad koolis, samas on inimesed, kes põgenevad Süüria sõja eest. Ei saa panna kätt ette ja öelda, et sina ei tohi sõja eest põgeneda,» selgitas ta, miks just Rootsi teiste Euroopa riikidega võrreldes palju immigrante vastu võtab.
Tulbi sõnul on Rootsi heaoluriik ja seal, kus inimestel on hea elada, ollakse ka teiste suhtes tolerantsemad. «Rootsi on immigrante vastu võtnud aastakümneid. Eesti ühiskond on teistsugune, ajalugu on teistsugune. Siin ollakse immigrantide vastu. Ei olda ka sugudevahelise võrdõiguslikkuse poolt. See on Eestis nii kole teema.»
Tulp ei arva, et läänenaabrite avatud uste poliitika on kõige õigem. Vastupidi: elamispinna puudus, vaesus ja getostumine tekitavad samuti probleeme. «Rootsis on selle teemaga minu meelest liiga kaugele mindud.»
Tulp selgitas, et Rootsis ei saa inimesed vabalt immigratsiooni teemal sõna võtta, sest rassismisüüdistus on väga kerge tulema. See omakorda võib tähendada töökoha või klientide kaotust.
Viimasel ajal on asjad siiski tasapisi muutuma hakanud ja inimesed julgevad välja tuua immigratsioonipoliitika nõrku kohti. Seda peamiselt tänu parlamendivalimistele, kus Rootsi demokraadid, kes on immigratsiooni vastased, said 13 protsenti häältest. «Kui on juba nii palju toetajaid, peab teemast faktide põhjal rääkima, seda ei saa summutada.»
Rootsis oldud aja jooksul on Tulp oma sõnul muutunud tolerantsemaks, kui on eestimaalased. Ta toetab Eesti otsust anda põgenikele peavarju, kuid rõhutab, et seda peab tegema hoolikalt kaaludes. «Eestis peab tegema suuremat taustakontrolli, kui on tehtud Rootsis, ja põgenikke vastu võtma oma võimete kohaselt.»
ARVAMUSED
ALAR KARU,
/nginx/o/2013/01/29/1545320t1hcb8f.jpg)
Tarvastu vallavanem
Riik peaks immigrante vastu võtma rohkem vabatahtlikult. Ta peaks saama nende arvu üle ise otsustada. Kui me jõuame sinnamaale, siis pigem peaks sisserändajad riigi peale ära jaotatama. Muidu tekivad oma kultuuriga külad ja tänavad ning vastuolud hakkavad võimenduma. Vallal otseselt elamispindu ei ole, aga tühja kinnisvara on siin piisavalt. Ei tea, kuidas riigiisad otsustavad.
ANNELI SIIMUSSAAR,
/nginx/o/2015/06/12/4178863t1ha63f.jpg)
Võhma linnapea
Minu isiklik arvamus on, et kui me ei ole riigina veel valmis, ei peaks me põgenikke massiliselt vastu võtma. Ma saan aru, et Vaol on kohad, kuhu on neid majutatud, aga ega nad igapäevaellu ja -töösse väga sulandu, nendega on pigem palju probleeme.
Minu arvamus on, et peaksime kõigepealt oma riigi inimeste heaolu tagama ja alles siis võiks immigrante vastu võtma hakata. Võhmas ei ole neid kusagile panna: omavalitsusel pole vabu elamispindu. Selleks peab valmistuma, peavad olema kohad, kuhu neid paigutada.
ANDO KIVIBERG,
/nginx/o/2015/05/22/4095203t1hbf52.jpg)
Viljandi linnapea
Mina arvan, et võõramaalaste vastuvõtmist ei peaks kartma olukorras, kus Eesti elanikkond väheneb ja teisest küljest on inimesed, kes on sõja tõttu sunnitud kodudest põgenema. Hirm, et tekivad tohutud getod, on üle võimendatud. Kui aga selline oht on, siis tuleb seda arvesse võtta ja korraldada nii, et risk oleks maandatud.
Praegu ei ole linnas elamispinda pakkuda, omad inimesedki seisavad järjekorras. Ma olen aru saanud, et kui vastuvõtmise küsimus tekib, kaasnevad sellega rahalised võimalused, millega on võimalik neid küsimusi ka lahendada.