Puulehed on kõige targem kompostiks teha

Sügisene värvide mäng paneb ühed imetlusest ahhetama, aga teised võtab ohkama: jälle on tarvis reha välja otsida ja tööle asuda!

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Ehkki linnavõim on lubanud Viljandis puulehed tasuta ära vedada, oleks asjatundjate arvates mõistlik need hoopis kompostida.


Aiaomaniku igasügisene peavalu ongi, kuhu tohutud lehehunnikud sokutada: kas põletada, kompostiks tassida, maasse kaevata või külmaõrnadele taimedele, näiteks roosidele talvekatteks kuhjata. Kui linlased topivad lehed kilekottidesse, siis maal annavad suitsusambad märku nende põletamisest.

«Lehtede põletamine on küll viimane asi, mida aias teha,» sõnas Substrali aianduskonsultant Eneli Käger. «Kõige mõistlikum oleks need kompostida, sest lehemulda peetakse väga väärtuslikuks.»

Tegelikult on lehel ja lehel vahe. Kui kaseleht on väike, laguneb kiiresti ning sobib hästi nii komposti kui maasse kaevamiseks, siis pika lagunemisajaga tammelehti on esmalt arukas kasutada külmaõrnade taimede katmiseks.

Kuidas kompostida?

«Kihitada on tähtis ka lehti kompostides,» tõdes Eneli Käger. «Lehti võib panna 20-25 sentimeetri paksuste kihtidena ning vahele raputada purustatud oksi ja jämedaid püsilillevarsi. Kuivade lehtedega võib kihitada niidetud muru.»

Kompostihunnikusse ei tasu visata kõiki kokkuriisutud lehti, sest osa taimehaiguste tekitajaid nõnda ei hävine. Kui mõnel taimel (roosil, pirnil, pajul) on olnud tugev roosteliste seente kahjustus, arenevad eosed varisenud lehtedel edasi ja otsivad järgmist peremeestaime.

Maasse kaevamise kohta on liikvel risti vastupidiseid arvamusi: ühtedele on see igasügisene traditsioon, teised peavad seda kasutuks.

Kägeri meelest eksivad inimesed pahatihti kaevamissügavusega. «Kui kaevata lehed liiga sügavale või madalale, ei lagune need piisavalt kiiresti,» sõnas ta. «Optimaalne on ühe labidalehe sügavus.»

Mahamaetud lehtede kõdunemise kiirus sõltub mullast. «Raskes savipinnases võtab lagunemine rohkem aega kui kerges liivamaas. Olgu öeldud, et kompostmulla lisamine parandab mõlema omadusi,» selgitas Käger.

Päris palju tehakse nõnda, et laotatakse sügisel lehed peenrale ja kevadel kaevatakse mulda. Ka nii võib teha, aga seejuures peab arvestama, et tuulel on komme lehed laiali pillutada.

Kes kasutab lehti taimede katmiseks, peab jälgima, et need oleksid kuivad ja laotatud paksu kihina, muidu tungib vihm läbi. «Kuivad lehed ja õled pakuvad muide meeldiva talvituskoha pisinärilistele,» hoiatas konsultant.

Aiast otse põllule

Vändra vallas viljapuid kasvatava Saare-Tõrvaaugu aiandi aednik Harri Poom rääkis, et seal lähevad puulehed pärast riisumist kohe põllule, ning küntakse varsti maasse.

Veel soovitas Poom panna kuivi puulehti parajalt paksu kihina suurtesse 200—250-liitristesse prügikottidesse. Niiviisi moodustunud mattidega saab katta talveks viinapuid ning roosegi. «Ei maksa unustada, et kasvuhoones, kuhu lumi peale ei saja, on viinapuujuurte külmumise oht palju suurem kui avamaal ning võraalune tuleks seetõttu katta üsna laialt,» ütles Poom.

Ta lisas, et niisugust talvekatet on pealegi imelihtne koristada.

Praegu on parim istutusaeg

Kui rääkida viljapuudest, siis pottides ja kottides kasvavaid puid võib sügisel istutada, kuni labidas maasse läheb.

«Viljapuid, eriti õunapuid, ongi parem sügisel maha panna, sest juurdumine kestab, kuni mulla temperatuur püsib üle pluss viie kraadi,» sõnas Harri Poom. «Tavaliselt on sügiseti nii õhk kui muld niiskemad, mistõttu juurdumine on hea.»

Õrnemad viljapuusordid võivad väga karmi talve korral siiski kahjustuda ja seetõttu ei soovita aednik «Suhkruploomi» või «Emma Leppermanni» sisemaal vastu talve istutada.

Seevastu marjapõõsad ja vaarikad on õigem mulda panna just sügisel, isegi oktoobris. Need jõuavad juurduda ja hakkavad kevadel väga vara kasvama.

«Istutusaugu põhja võib anda kõdusõnniku või kompostiga kombineeritud lämmastikuvaeseid täisväetisi,» juhendas Poom. «Istiku juured ei tohi väetisegraanulitega kokku puutuda, aga korralikult kõdunenud sõnnik — selline, mida saab vastikuseta võtta paljaste kätega — või valminud kompost pigem soodustavad juurdumist.»

Kastma peab sügisel istutatud taimi nagu kevadelgi, et juured mullaga korralikult kontakti saaksid, kuid sügisel piisab tavaliselt ühekordsest korralikust kastmisest.

Kaevamine hävitab kahjurid

Nii uskumatu kui see mõnele algajale aednikule ka ei tundu, on just sügis sobiv aeg alustada kahjurite tõrjet, et tuleval hooajal taimi kaitsta.

«Hea ja lihtne võimalus taimekahjuritega võidelda on maa läbi kaevata,» soovitas Eneli Käger.

Seda tuleks teha kohe, kui aedvili on koristatud. Lillepeenrad peab kaevama ja kobestama sügistööde ajal, kui lõigatakse kuivanud taimede varred. «Monarda, kukekannuse, aed-leeklille ning teiste kergesti jahukastesse haigestuvate taimede järgmise aasta väljanägemine ja tervis sõltuvad suuresti õigel ajal või pigem varakult mahalõigatud vartest,» rõhutas konsultant.

Kes on hädas vaarikaussidega, peaks samuti sügisel peenra läbi kaevama.

Moodsates aedades on enamik peenraid multšitud ja pakuvad kahjuritele hea paljunemiskoha. «Taimehaigustelegi on multšitud peenar tõeline paradiis, sest sealt on väga raske korjata varisenud lehti ning kaevata ja õhustada mulda,» nentis Käger.

Sügisel võib puid ja põõsaid kahjurite vastu pritsida. «Tõrjet on hea teha, kui taimedel on lehed juba varisenud, sest siis pääseb pritsimisvedelik paremini pungade lähedusse, kuhu eosed on jäänud talvituma ja varitsema kevadist puhkemist,» selgitas konsultant.

Tuhk ploomidele

Eramajade elanikud on hakanud juba tasapisi puid ahju panema, seega on vaja aeg-ajalt tuhka kuskile sokutada. Noored viskavad selle tavaliselt prügikasti, aga vanemad inimesed raputavad aias laiali.

Eneli Käger nimetas aia tuhkamist mõistlikuks tegevuseks.

Eriti kasulik on see luuviljalistele. Talvel võib astuda pehmes lumes ringi ümber puu ja tuha sellesse raputada, et aed jääks puhtaks.

«Põllule raputamises pole probleemi, aga koduaeda on kole vaadata, kui see on talv läbi nagu hall tont,» nentis Käger. «Maja juurde võiks muretseda kasti, kuhu saab tuha koguda ja korraga laiali puistata.»

Muru niida kõrgelt

Komposti hulka tuhk ei sobi, sest on liiga aluseline ja pidurdab lagunemist. Tähtis on meeles pidada, et taimedele tohib raputada vaid puutuhka — soovitavalt lehtpuude oma. Kivisöe ja turbabriketi põlemise jääk rännaku prügikonteinerisse.

Muru peab talvituma puhtana, maha jäetud niideseta ja lehtedest puhtaks riisutuna. Sobiv niitekõrgus vastu talve on viis kuni seitse sentimeetrit.

Eneli Käger toonitas, et muruniiduk peab samuti talvituma puhtalt, õlitatult ja teritatult. «Hea oleks käia sellega hoolduses, sest kevadel hakkab muru kasvama alati liiga vara,» lisas ta.

PRITSI SÜGISEL

Aianduskonsultant Eneli Käger soovitab, millega sügisel aias taimi haiguste vastu pritsida.

• Topas: puude, põõsaste ja püsikute haigused (näiteks jahukaste).

• Effektor, Score: rooside ja viljapuude tahmlaiksus.

• Aliette: okaspuude (elupuud, kadakad, männid) seen- ja bakterhaigused. Lehe-, juure- ja varrepõletikud, näiteks rooside mustad varred, elulõngade närbumistõbi, vaarikavarte põletik ja kirsside kuivanud oksad.

Allikas: Eneli Käger

NIPP

Interneti aiandusportaalides on sel sügisel kõige popim nõuanne, kuidas teha suurtes mustades kilekottides puulehtedest komposti, mis valmib juba kevadeks.

• Nimelt õpetab «Maalehe» raamatusarjas ilmunud Maia Raudsepingi «Kompost ja kompostimine», kuidas teha langenud lehtedest head mulda, mida saab kasutada aia- ja toataimede kasvusegudes. 

• Lehemulla valmistamiseks sobivad enamiku puude ja põõsaste lehed. Suurema parkainesisalduse tõttu on kehvemad vaid tamme-, pöögi- ja kirsilehed.

• Suur must kilekott tuleb õhu juurdepääsemiseks augustada, täita lehtedega, lisada veidi mulda, raputada, korralikult läbi kasta, kinni siduda ning varjulisse kohta seisma jätta. Aeg-ajalt on soovitav kotte raputada ja pöörata, imiteerides kompostihunniku segamist. Nõnda peaks kevadeks saama hea lehemulla.

Allikas: aiandusportaalid

Tagasi üles