Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/04/26/13746602t1h8227.jpg)
/nginx/o/2015/06/12/4178857t1hf560.jpg)
Kui Eestis arutatakse praegu, mil määral peaks sõjast räsitud riikidest pärit põgenikke vastu võtma, siis Rootsil on sisserändajate vastuvõtmise kogemus juba ammusest ajast.
Sel aastal Stockholmi ülikoolis sotsiaaltöö eriala lõpetanud ja samal erialal töötav Tarvastu vallast pärit neiu Mari-Liis Tulp on Rootsis elanud kuus aastat. Tema hinnangul on Rootsi sisserändajate ja pagulaste suhtes hulga tolerantsem kui Eesti ning sel on omad põhjused: esiteks on Rootsil selles vallas pikemad kogemused, teiseks on seal tähtsal kohal humanitaarsuse printsiip ja kolmandaks on vaja töökäsi. «Rootsis on töö olemas, lapsed käivad koolis, samas on inimesed, kes põgenevad Süüria sõja eest. Ei saa panna kätt ette ja öelda, et sina ei tohi sõja eest põgeneda,» selgitas ta, miks just Rootsi teiste Euroopa riikidega võrreldes palju immigrante vastu võtab.