Stockholmis elav eestlanna: Rootsis on immigrante vastu võetud mitmel põhjusel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mari-Liis Tulp leiab, et Eesti peaks abi vajavaid immigrante vastu võtma. Küll aga tuleb seda teha läbimõeldult.
Mari-Liis Tulp leiab, et Eesti peaks abi vajavaid immigrante vastu võtma. Küll aga tuleb seda teha läbimõeldult. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui Eestis arutatakse praegu, mil määral peaks sõjast räsitud riikidest pärit põgenikke vastu võtma, siis Rootsil on sisserändajate vastuvõtmise kogemus juba ammusest ajast. 

Sel aastal Stockholmi ülikoolis sotsiaaltöö eriala lõpetanud ja samal erialal töötav Tarvastu vallast pärit neiu Mari-Liis Tulp on Rootsis elanud kuus aastat. Tema hinnangul on Rootsi sisserändajate ja pagulaste suhtes hulga tolerantsem kui Eesti ning sel on omad põhjused: esiteks on Rootsil selles vallas pikemad kogemused, teiseks on seal tähtsal kohal humanitaarsuse printsiip ja kolmandaks on vaja töökäsi. «Rootsis on töö olemas, lapsed käivad koolis, samas on inimesed, kes põgenevad Süüria sõja eest. Ei saa panna kätt ette ja öelda, et sina ei tohi sõja eest põgeneda,» selgitas ta, miks just Rootsi teiste Euroopa riikidega võrreldes palju immigrante vastu võtab.

Tulbi sõnul on Rootsi heaoluriik ja seal, kus inimestel on hea elada, ollakse ka teiste suhtes tolerantsemad. «Rootsi on immigrante vastu võtnud aastakümneid. Eesti ühiskond on teistsugune, ajalugu on teistsugune. Siin ollakse immigrantide vastu. Ei olda ka sugudevahelise võrdõiguslikkuse poolt. See on Eestis nii kole teema.»

Märksõnad

Tagasi üles