Nutikaid e-teenuseid sünnitab elu ise

Marko Saviauk peab tähelepanuväärseks, et Eestis on regulaarsete kettagolfi mängijate hulk mõne aastaga mitmekordistunud ning suurem osa neist on tema loodud e-teenuse kasutajad. Foto: Erakogu, Marko Saarm / Sakala

Viljandist pärit Marko Saviaugu loodud internetiteenus skoorin.com pääses äsja lõppenud üle-eestilisel e-teenuste konkursil kümne parema sekka. Rahvahääletusel sai lehekülg koguni teise koha.

Seni pole teenus loojale veel raha sisse toonud, küll aga on sellel potentsiaali kasvada tulusaks rahvusvaheliseks äriks.

Marko Saviaugu õnnestumine on hea näide sellest, kuidas elust endast sündinud idee võib nutika pealehakkamise korral saavutada lühikese ajaga suure kandepinna.

Kui ei teaks, siis võiks nime põhjal arvata, et teenus skoorin.com peab potentsiaalsete kasutajatena silmas neid, kes õhtul pidutsema minnes ööseks kaaslast loodavad leida. Tegelikult on teema hoopis teine. Marko Saviauk, palun tutvustage oma teenust.

Skoorin.com on pühendatud niisugusele populaarsust koguvale spordialale nagu disc-golf ehk kettagolf. Selleks, et teenuse sisu ja toimimine täpselt lahti seletada, peaksin kõigepealt tutvustama mängu reegleid, aga ajalehes pole see nähtavasti tarvilik. Lihtsustatult öeldes on skoorin.com mõeldud neile, kes disc-golfiga aktiivselt tegelevad ja tahavad oma punkte mugavalt üles märkida. See on parim võimalus jälgida, kuidas sa aja edenedes osavamaks muutud. See ongi sõna otseses mõttes koht, kust mängijad saavad vaadata, kuidas nad skoorivad.

Skoorin.com on ühtviisi hästi kasutatav kõigis nutiseadmetes alates arvutist ja lõpetades telefoniga. Kusjuures tulemuste märkimine ei sõltu sellest, kui hea internetiühendus sul parasjagu rajal on. Sul võib võrk vahepeal pool tundi kadunud olla, aga sa saad ikkagi punkte edasi märkida: telefon ise hoolitseb selle eest, et andmed serverisse jõuaksid.

Ma arvan, et enamik Eesti mängijatest, kes disc-golfiga alustavad, jõuab skoorin.com kasutajaks juba esimese kuu jooksul. Selles keskkonnas on kajastatud suurem osa võistlusi, mis meil siin maal toimuvad.

Teine suur pluss on, et minu loodud keskkond võimaldab väga vähese vaevaga korraldada maailmatasemel võistlusi. Pole vahet, kas võistlus on suur või väike, korraldaja saab mängu käigu nii osalejatele kui publikule kohe nähtavaks teha. Pealtvaatajad saavad reaalajas sinu mängu käiku jälgida ja kaasa elada.

Kui palju kasutajaid teil praegu on?

Veidi üle 2750 inimese 21 riigist. Umbes pooled on Eestist. Järgnevad Soome, Rootsi, Läti ja Leedu. Kasutajaid on ka näiteks USA-s ja Austraalias.

Kui palju see keskkond teile sisse toob?

Praegu ei too veel midagi. See on esialgu tehtud puhtalt entusiasmist.

Olen ka ise disc-golfi fänn. Umbes kolm aastat tagasi läksid sõbrad metsa mängima ja ma ei saanud nendega kaasa minna. Tahtsin aga kangesti teada, kuidas neil seal läheb. Sellest kibelusest saigi kõik alguse: tegin väikese prototüübi ning lasin mängijatel läbi proovida ja parandusettepanekuid teha. Nii ta ongi järk-järgult arenenud ja kasvanud. Sellesse ettevõtmisse on oma panuse andnud väga paljud disc-golfi mängijad.

Idee poolest on see siiski klassikaline teenus. Kas ja millal sellest kasumlik äri saab?

Eks mõtted selles suunas liigu. Räägin väikestviisi läbi rahvusvaheliste võistluste korraldajatega, kes liigutavad suuri summasid. Neile soodsat keskkonda pakkudes peaks teoreetiliselt olema võimalik teenida küll, sest minu võimaluste kasutamine vähendab tunduvalt korraldaja enda töömahtu. Kui ta peab haldama võistlust, millest võtab osa näiteks 160 inimest paljudest eri riikidest, siis nendega suhtlemine ja arvestuse pidamine on päris keeruline. Lisaks muidugi võistluse käigu näitamine väljapoole. Nad on nõus selle eest maksma küll, aga praegu on sellekohased kõnelused veel algusjärgus.

Praegu on minu esmane siht ikkagi teenuse kandepinna kasvatamine. Kasv on olnud 350 protsenti aastas ja põhiliselt on lisandunud just välismaalased. Samas on hämmastav seegi, et ka Eesti disc-golfi mängijate hulk on olnud aastas umbes 200-protsendilises tõusus. Kui ma ise 2011. aastal mängima hakkasin, oli Eestis umbes sada selle ala harrastajat. Nüüd on neid juba 4000–5000 ja neist ligi pooled on sellised, kes vähemal või rohkemal määral ka võistlevad.

Sellise rakenduse loomine nõuab peale hea idee infotehnoloogilisi teadmisi. Viljandis räägitakse viimasel ajal palju rahvusvahelise info- ja kommunikatsioonikolledži loomisest. Sisuliselt tahetaksegi hakata ette valmistama inimesi, kes oleksid võimelised ühiskonna hüvanguks ja enda äriõnneks säärast lisandväärtust looma. Teie õppisite Viljandis keskkoolis ajal, mil arvutid olid veel lapsekingades. Kust teie selle ala pisiku saite?

Lõpetasin Viljandi maagümnaasiumi 1994. aastal. Esimesed kokkupuuted arvutiga olidki seal. Mäletan hästi Jukusid, mis olid arvutiklassis üleval ja mida õpetaja Toomas Rähn minu suureks imestuseks lubas suvevaheajaks koju laenata. Just sellest minu programmeerimisoskus alguse saigi. Niisiis õpetajast sõltub väga palju.

Mis puudutab uue kolledži rajamist Viljandisse, siis sellest kuulen ma praegu esimest korda. Kui sellega tõsiselt tegeldakse, on see kindlasti väga õige algatus. Olen oma töös näinud, et inimeste andekus ei sõltu sellest, millises linnas nad füüsiliselt elavad. See, et Viljandi on väike koht, ei ole probleem. Kõrgtehnoloogiaga on võimalik tegelda ka kauges metsatalus, olles samas maailmatasemel tipptegija.

Lihtsalt igapäevase arvutikasutamise toel nähtavasti osavaks programmeerijaks ei saa.

Muidugi. Selleni jõudmiseks pead hoomama väga paljusid komponente. Kui laskuksin pisiasjadesse, võiks mu jutt kesta mitu tundi. Laias laastus soovitan huvilistel võimalikult palju praktikas läbi proovida. Ühelt poolt peab olema idee ja teiselt poolt tehniline võimekus. Selle koosmõjuni pole lihtne jõuda. Mina töötan ise iga päev infotehnoloogia valdkonnas ja puutun kokku eri süsteemide arendamisega. Skoorin.com on selle kõrval esialgu siiski hobi.

Mul on eriti hea meel, et see nüüd ka tunnustamist leidis, sest kõik need teenused, millega ma konkursil rinda pistsin, on loodud suure raha toel. Skoorin.com on näide, kuidas on võimalik puhtalt entusiasmist hästi toimiv teenus luua. Kui sa ise usud sellesse ja oled valmis sellele aega kulutama, saavad sellest alguse head asjad. Tänapäeval nimetatakse niisuguseid ettevõtmisi start-up’ideks. Ma soovitan noortel kõikvõimalike selliste asjadega kaasa minna. Mis sest, et esialgu jooksed mitu korda peaga vastu seina – varem või hiljem tuleb hea tahtmise juures midagi kasulikku välja.

VÕISTLUS

Riigi infosüsteemi amet korraldas sel kevadel konkursi, et välja selgitada Eesti viimastel aastatel loodud parimad e-teenused.

• Ekspertidest koosnev žürii valis parimaks e-teenuseks e-residentidele digitaalse ID taotlemise keskkonna, mis juba teenuse käivitamise avanädalal tõstis Eesti e-residentsust taotlevate inimeste hulka mitukümmend korda.

• Avaliku sektori e-teenuste kategoorias võitsid maanteeameti e-teenused, mis võimaldavad sõiduki tausta kontrollida, juhiluba vahetada ning sõiduki omanikku elektrooniliselt vahetada.

• Erasektori e-teenuste kategoorias võitis Barking, mis aitab parkimiskohtade omanikel tuua turule vabad parkimiskohad.

• Kodanikuühiskonna e-teenustest võitis Eesti filmi andmebaas, mis koondab informatsiooni kõikide Eesti filmide kohta.

Allikas: konkurss.eesti.ee