Viljandi ei keela järvel skuutriga sõitmist

Kuigi politsei Viljandi järvel kiirust ei mõõda, ei tohi seal ilma loata sõita üle 30 kilomeetri tunnis. Foto on tehtud mullu juuli lõpul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi järvel veesõidukite liiklust arutanud osapooled jõudsid eile ühisele seisukohale, et mõõdutundetu kihutamine on lubamatu, kuid reegleid järgivad jetisportlased tohivad oma ala harrastada.

Põhimõtteliselt kordasid maa- ja linnavalitsuse, politsei, keskkonnainspektsiooni ning jetiliidu esindajad, et tuleb täita veeseadust veesõidukite kasutamise kohta.

Nagu ütles Viljandi maasekretär Küllike Kütt, on maavanem igal suvel saanud kaebusi Viljandi järvel liiga kiiresti sõitvate skuutrite kohta, ja seetõttu ta äsjase koosoleku kokku kutsuski.

«Tulist vaidlust ei olnud, kõik teadsid, mis seadused Eesti vabariigis  kehtivad,» nentis ta. «Jettidega sõitmist keelata ei saa, kuid reegleid peab järgima.»

Nagu Sakala on varem kirjutanud, on üldine piirkiirus Viljandi järvel ja teistel laevatamatutel veekogudel 30 kilomeetrit tunnis ja kaldast lähemal kui 15 meetrit viis kilomeetrit tunnis. Poidega tähistatud ujumisalale ei tohi sõita lähemale kui 50 meetrit.

Lähemal kui 50 meetrit mootorita veesõidukist ja lähemal kui 100 meetrit võistluspaatidest on keelatud sõita kiiremini kui viis kilomeetrit tunnis. Töötava mootoriga ei tohi sõita üle viie kilomeetri tunnis kella 22–8.

Üle kümnekilovatise mootoriga ja paaditreileriga vette lastavaid veesõidukeid tohib Viljandi järve lasta vetelpäästehoone juurest ja Sammuli puhkekeskuse kaldaalalt.

Küllike Kütt nentis, et veemotospordi harrastamiseks võib järvel ka kiiremini sõita, aga selleks peab linnavalitsus esitama keskkonnaametile vastava taotluse. Ehk siis esmalt peavad jetisportlased pöörduma linna kui kohaliku omavalitsuse poole.

Erandid lepitakse kokku

Viljandi abilinnapea Ardo Agasild nentis, et Viljandi järve kasutamise korras võib olla erandeid, kui see on kõigi osapoolte vahel kokku lepitud.

«Koosolekust oli kasu, kõik väljendasid oma seisukohti,» lausus ta. «Seadus on seadus ja ilma kokkuleppeta ei tohi Viljandi järvel liigelda kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis.»

Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär ütles, et koosolekul räägiti asjad veel kord üle ja erandite lubamine jääb linnavalitsuse kureerida. «Niisama Viljandi järvel kihutada ei tohi.»

Mittetulundusühingu Eesti Jeti ja Mootorkelgu Liit juhatuse liikme Teet Järveti hinnangul oli koosolek väga tulemuslik. «Meie eesmärk on sporti teha,» sõnas ta. «Viljandi järvel pole probleemiks sportlased, vaid ülemeelikus tujus jettidega kihutajad, kes reegleid ei tunne.»

Järvet märkis, et jetiliit toetab sporti, mitte eestlaste riskikäitumist, mida tuleb hoopiski vähendada. «Kokkulepe jäi, et võime järvel sporti teha.»

Hinnates skuutrite kiirust, lisas ta, et see sõltub sõiduki tüübist ja kasutamise eesmärgist, kuid Viljandi järvel sõidavad harrastajad tavaliselt umbes 45-kilomeetrise tunnikiirusega.

Võimalik karistus

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel ütles, et politsei ei mõõda Viljandi järvel veesõidukite kiirust, sest riigil pole vastavat mõõtemetoodikat.

Küll saab politsei Pähkli sõnul jetijuhti karistada, kui tollel puudub juhiluba, too on purjus või ohustab teisi inimesi.