/nginx/o/2010/10/04/443657t1he8d1.jpg)
RIIGIKOGU sotsiaalkomisjoni liikmena näen ikka ja jälle opositsioonierakondade püüdlusi rikkuda kehtivat vanemahüvitise süsteemi. Pean paslikuks korrata, mis eesmärgil on rahvakeeli emapalgaks kutsutud hüvitis loodud.
Tõnis Kõiv: vanemahüvitis on kasulik ka kõigile pensionäridele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemahüvitis on loodud selleks, et suurendada sündivust ja kompenseerida saamata jääv tulu. Selle eesmärk ei ole kunagi olnud leevendada vaesust. Saamata jääva tulu korvamine annab turvatunde laste sünnitamiseks.
Vanemahüvitise teine eesmärk on vanemate kiire ja valutu tööturule naasmine. Kõnealune hüvitis ei ole sotsiaaltoetus.
Makstav summa moodustub varasema sotsiaalmaksu põhjal. Suuremat vanemahüvitist saavad inimesed on oluliselt rohkem panustanud avaliku sektori ülalpidamisse. Sotsiaalmaksul ei ole ülempiiri, aga vanemahüvitisel on ja see on koos keskmise palgaga viimastel aastatel vähenenud.
Sündimus on vanemahüvitise kehtimise ajal jõudsalt kasvanud. Statistika näitab, et pärast selle jõustumist on kõrgharidusega ja kõrgemat palka teenivate sünnitajate arv kahekordistunud.
Vanemahüvitis on kasulik ka pensionäridele, nii praegustele kui tulevastele. Elujõulise riigi ja rahvana vajame, et sündimuskordaja suureneks vähemalt kaheni. Sündimuskordaja, mis oli 2004. aastal 1,47, kasvas 2008. aastaks 1,65-ni — suuremaks kui Rootsis, Soomes ja Taanis.
Mida rohkem sünnib lapsi, seda rohkem tuleb paarikümne aasta pärast tööturule uusi maksumaksjaid ja laekub pensionikassasse raha.
Pean üheks Reformierakonna valimiseelsete kuude eesmärgiks tõrjuda kõik populistlikud katsed väljakujunenud süsteemi lõhkuda. Vanemahüvitise reformimisest ei tohi saada valimiseelne teema: lapsi planeerivad pered võivad hakata kartma, et muudetakse praegusi põhimõtteid, ja loobuda pere suurendamise plaanist.
SOTSIAALKOMISJONIL tuleb sügisel läbi arutada ja vastuvõtmiseks esitada seaduseelnõu, mis avardab töötute tööle naasmise võimalusi. Töötukassasse makstavaid summasid peaks lubatama kasutada peale toetuste maksmise ka ümberõppe rahastamiseks. Kui töötu vajab teenistuskoha leidmiseks koolitust, miks mitte rahastada seda tema enda varem tasutud kindlustusmaksest.
Kindlasti tuleb selgi puhul vaidlusi, kuid esmatähtsad peaksid siiski olema inimese kvalifikatsiooni tõstmine ja uuesti tööle saamine.