Aeg uueks valimisseaduseks

Jaak Allik Foto: Elmo Riig / Sakala

ANDRES AMMAS, kellega koos me 1992. aasta märtsis võtsime vastu valimisseaduse, leidis 5. juuni Sakalas, et proportsionaalne valimissüsteem on meid üsna hästi teeninud, kuid selles on mõndagi, mida saaks üsna kerge vaevaga paremaks teha.

Tolle valimisseaduse töögrupi liikmena oleks mul üsna imelik seda eitada. Pealegi on proportsionaalne valimiskord sätestatud meie põhiseaduses ning valimisseaduse ülesanne on vaid leida, millises konkreetses vormis seda rakendada. Paraku pean täna meie valimissüsteemi kohta kasutama president Toomas Hendrik Ilvese sõnu: «Tee, mis meid on siia toonud, ei vii meid enam edasi.»

23 AASTAT TAGASI, kui erakonnad olid alles tekkimas, pidasime üheks valimisseaduse eesmärgiks soodustada tõsiseltvõetavate erakondade väljakujunemist. See eesmärk ka saavutati. Nüüdseks on pendel liikunud teise äärmusse. Suurerakonnad on kartellistunud ja kujunenud trombideks normaalses poliitilises vereringes. Parteisse kuulumist hindavad arvamusliidrid pigem taunitavaks. Riigikogu liikmete ja ministritegi erialane autoriteet on muutunud ühiskonna silmis kohati naeruväärseks.