/nginx/o/2010/10/04/443637t1h0a52.jpg)
Kõo Agros tehakse silo, haritakse põldu ja lüpstakse lehmi, kuid töötegijad muretsevad: omanik otsib osaühingule uut direktorit ja pakub tööd ka finantsjuhile.
Tootmine edeneb, kuid omanik pole rahul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Direktori kohale kandideerimise tähtaeg on 10. oktoober ning finantsjuhi kohale oodatakse pakkumisi 20. oktoobrini.
Kõo Agro senine direktor Tõnis Riisk, Kõo mail sündinud ja kasvanud ning maaülikooli lõpetanud noor mees on Tallinna suurfirmale Silikaadile kuuluvat majapidamist juhtinud kuus aastat ning kuulunud viimased kolm aastat suurfirma juhatusse.
«Ma pole enam juhatuse liige,» sõnas Tõnis Riisk. «Minu kui juhatuse liikme kohustused ja õigused lõppesid 1. oktoobril.»
Ta on andnud lahkumisavalduse ja rohkem sel teemal kõnelda ei taha. Vallasekretär Aino Rebane ütles seepeale: «Tõnis tegi oma tööd südamega ning teised järgnesid talle.»
Nõunik Reiljan sõidab Kõo vahet
Viimasel kuul on mitu korda nähtud Kõo vahel Villu Reiljanit, kes töötab nõunikuna Silikaadi firmas, mille koosseisu Kõo Agro kuulub. Ta on seal käinud kord omaniku esindajaga, kord samas firmas töötava Lea Kiiviti, keda varem teati kui Rahvaliidu peasekretäri, ning veel mõne Kõo mail võõra inimesega.
«Tootmistase on üks asi — see on Kõos hea —, aga majandustulemused teine asi,» ütles nõunik Reiljan ja rabas kahe arvuga: «Kuue aastaga on tekkinud 13 miljoni kroonine kahjum ja laenukoormus on 53 miljonit krooni. Omanik on loonud auväärsed tingimused ja soovib tulemust näha.»
Viimati viibisid Reiljan ja Kiivit Kõos eelmisel neljapäeval ning kutsusid mõne olulisel ametikohal oleva kõolase koosolekule. Siimani farmi juhataja Aade Paas oli üks, kes kohal viibis.
«Omanik teeb, mida õigeks peab. Meie ei saa midagi muuta,» lausus Aade Paas.
Ta kiitis osaühingu juhti Tõnis Riiski, kes suutis töö kõrvalt lõpetada maaülikooli ning on ettevõttes iga põllulapi vajadused ja loomakasvatuses olulisegi endale üksipulgi selgeks teinud ning kõik, sealhulgas söödatootmise hästi korraldanud.
«Kui silo on hea, siis on ka toodang hea,» lisas Aade Paas. «Tavalisele rohusilole on viimastel aastatel lisandunud teravilja- ja maisisilo.»
Piimafarmi juhataja kiitis ka omanikku, kes on karjamajanduse arendamist oluliseks pidanud: kolm vana farmihoonet on uueks ehitatud ja nende kõrvale neljaski püsti pandud — kõik tänapäevaste tingimuste, sealhulgas lehmade alusmattide ja sügamisagregaatidega. See nõudis palju raha.
Piimatoodang suurenes, kuid viljasaak mitte
Piimatoodang on viimasel kolmel aastal kõvasti suurenenud: 2007. aastal andsid Siimani lauda lehmad keskmiselt 6832, 2008. aastal 7196 ja 2009. aastal 8149 kilo piima.
Praegu on laudas 870 lehma ning nii mõnigi annab päevas rohkem kui 60 kilo piima. Iga päev läheb Laeva meiereisse Valio firmale üle paarikümne tonni piima, kõik kõrgemasse sorti. Reedel oli see kogus 20 607 kilo. Auto käib hommikul ja õhtul. 24,5 tonni mahutav veok võtaks peale kogu päevatoodangu, kuid laudas on liiga väiksed paagid.
«Ei osatud ette näha, et piimatoodang nõnda palju kasvab,» arvas Aade Paas. Aga ei osatud aimata sedagi, et piima eest pikka aega peaaegu midagi ei makstud.
«Meil läheb täitsa hästi,» on ka noorkarjakasvatuse juht Aino Muru kindel. Tema hoole all on 730 noorlooma. «Varem ostsime lauta tiineid mullikaid, praegu müüme neid teistele ning vasikate suremus on väike.»
Agronoomist töödejuhil Helje Tammel pole põhjust sügistööde kulgu laita. Taliviljakülv on unustatud: rukki ja nisuga seemendati 747 hektarit ning rapsi külvati 60 hektarile. Maad valmistatakse praegu ette kevadisteks põllutöödeks ning silotegu on sõltunud sileerimismaterjali kasvust.
Reedel jõuti lõpule 86 hektaril kasvanud maisi sileerimisega. Kombain lõikas kõrget maisimetsa ja täitis kolme traktorihaagist sellise kiirusega, et neile ei jäänud ooteaega. Kaks masinat töötas silohoidlas.
Maisisilo kogus oli viimase põllu koristamise ajal veel kokku liitmata. Helje Tamme arvates kogunes hoidlasse 1700 tonni. Mais kasvas ilus, kuid metssead võtsid sellest kõvasti matti, mistõttu seda silo sai loodetust vähem. Teraviljast tehti 1410 tonni ja rohust üle 10 000 tonni silo ning see pole sugugi kõik. Reedel niitsid kaks traktorit ristikuädalat. Paarisajalt hektarilt võib veel haljasmassi saada — kõik oleneb sügise näost ja kestusest.
«Vanajumal polnud sel aastal meie poolt: vili ei andnud loodetud saaki,» rääkis Helje Tamm. Rukist saadi tänavu 2,85, varajast otra 4,54 ja hilist otra 5,43, talinisu 2,85, suvinisu 3,85 ja rapsi 1,5 tonni hektarilt — kõik andmed on aidakaalus.
Mullu sai Kõo majand hea saagi, kuid siis ei makstud viljast midagi; tänavu oleks olnud rahalootust, aga tera jäi kõhnaks. Mullu oli ühe põllu nisu andnud koguni kaheksa tonni hektarilt ning Tõnis Riisk oli sellega võitnud Eesti maaviljelusvõistluse.
«Väga kurb lugu,» ütles agronoom nii loodetust kehvemale viljasaagile kui oma hea juhi lahkumisele mõeldes. «Tõnis on tubli ning meeskond on hea nii mehhanisaatorite kui lauda poolel.»
KÕO AGRO
Silikaat on tegutsenud Kõo vallas alates 2003. aasta septembrist.
• 2003. aasta 2. septembri tehingu järgi omandas Silikaat sisuliselt samal aastal majandustegevust alustanud osaühingu Kõo Agro ning 2003. aasta 8. septembri tehingu järgi 1996. aastal alustanud osaühingu Kõo PM. Seejärel omandas Silikaat ka OÜ Pilistvere PM ja OÜ Mangeni PM osad.
• AS Silikaat käsitleb Kõo põllumajandusettevõtete juhtimist kui ühtset tervikut üldeelarve, investeeringute ja teiste tegevuste oluliste komponentide kontekstis.
• Silikaadi gruppi kuuluvad Aromare OÜ, Järve Keskus AS, Kõo Agro OÜ, Silikaat AS, Silikaat Kinnisvara OÜ ja Silikaat Mööbel AS.
Allikas: Silikaat Grupi kodulehekülg
ARVAMUS
Tarmo Riisk,
Kõo vallavanem
Linlasele ei tee selgeks, et põllumajandus pole kasumi teenimise koht, vaid elamisviis. Küsisin härra Kunmanilt kuus aastat tagasi, miks ta meilt kolhoosi ostis, ja arvasin, et ju see tehing tal kaubaks läheb. Mees oli solvunud. Ütles, et tema oli tulnud Eesti maad ahnitsejate käest päästma.