Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2015/06/10/4172141t1h9b43.jpg)
/nginx/o/2015/06/04/4142309t1h7ff2.jpg)
PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM, mis on Eestis kasutusel juba 1992. aastast, on meid üsna hästi teeninud. Kuid selles on nii mõndagi, mida tuleks ja saaks üsna kerge vaevaga paremaks ja arusaadavamaks muuta.
Praegu on neli viiendikku riigikogu liikmeist saanud kas isiku- või ringkonnamandaadi. Osa hääli jääb aga igas valimisringkonnas «üle» ja nende eest jagatakse niinimetatud kompensatsioonimandaate sedamööda, kui palju nimekiri kokku hääli sai. Seda tehakse viisil, et riigikogu liikmeks saavad inimesed, kelle nimed on erakonna üleriigilises nimekirjas kõrgemal kohal. Nende järjekord pärast valimistulemuse selgumist ei muutu, seepärast nimetatakse sellist nimekirja suletuks. Kui nimed pärast valimisi paigutataks ringi vastavalt igaühe saadud häälte arvule, oleks tegemist avatud nimekirjaga.