Maavalitsus soovib Viljandi järvel jettide sõitu piirata

Lisaks sellele, et jettidega järvel niisama ringi sõidetakse, tehakse nendega vees trikke.

FOTO: Ove Maidla / Postimees

Nii Viljandi maavalitsusele kui keskkonnainspektsiooni kohalikule büroole on kurdetud, et Viljandi järvel lubatust kiiremini sõitvad jetid tekitavad laineid ja seavad sellega ohtu teised järvel olijad. Seepärast otsustas maavalitsus teha linnavalitsusele ettepaneku seada jetisõidule ajutine piirang.

Läinud nädalal maavalitsusest saadetud kirjas seisab, et kuna järvel on ilusate ilmadega paatidega liiklejaid, puhkajaid ja lapsi, tegi maavalitsus linnale ettepaneku keelata Viljandi järvel jettidega sõitmine 1. juunist 1. oktoobrini. Põhjust selleks on andnud tõik, et osa jette sõidab seal kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis.

Inspektsioonil pole võimalust kontrollida

Viljandi maavanem Erich Palm ja ettepaneku teinud maasekretär Küllike Kütt on praegu puhkusel, küll aga oskas ettepaneku tagamaadele veidi valgust heita maavalitsuse jurist Marju Lepmets.

Tema sõnul kurtsid inimesed oma muret just maavalitsusele ilmselt sellepärast, et 2003. aastal andis maavanem välja määruse, mis kehtestas Viljandi järvel kiiruspiirangud.

Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär lausus, et kuigi veeseaduse järgi on inspektsioonil kohustus järvel sõidukite kiirusi mõõta ja kontrollida, ei ole selleks võimalust.

«Mitte midagi selle vastu ei ole,» vastas Täär küsimusele, mida ta arvab tehtud ettepanekust. «Järelevalvet oleks kergem teha, kui on märk, et jetiga sõita ei või. Tehnikamehed ütlevad, et sellega ei olegi võimalik aeglaselt sõita.»

Selle kohta, et jetid inimesi häirivad, on kaebusi saanud ka keskkonnainspektsioon. «Usun, et mootorpaadiga ei ole nii palju muresid. Põhiprobleem on tõepoolest jetid,» rääkis Täär ning lisas, et tähtis on ohutus. «Et inimesed saaksid võrdselt puhata – kes päevitada, ujuda või sõudespordiga tegelda.»

Siiski tuleb ametniku sõnul enne otsuste tegemist asjaosalistega teema läbi arutada.

Marju Lepmetsa sõnul on 10. juunil nõupidamine, millel osalevad maavalitsuse, linnavalitsuse, keskkonnainspektsiooni, politsei ja veeameti esindajad. See aga omakorda tähendab, et 1. juunist jettide sõitu järvel veel keelama ei hakata.

Tuleks kaaluda ka teisi variante

Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin lausus, et tema isikliku arvamuse järgi ei peaks jettidega sõitmist järvel ära keelama. «Arvan, et jettidega on võimalik toimetada nii, et kalamehed saaksid kala püüda ja sportlased trenni teha. Järv on küll väike, aga totaalset ärakeelamist ma ei poolda,» lausus Märtin.

Esmaspäevasel linnavalitsuse istungil teema arutusele ei tulnud ning abilinnapea ei teadnud, mis põhjustel maavanem keeldu soovitas. Ta avaldas lootust, et saab sellele vastuse 10. juunil maavalitsuse nõupidamisel.

«Oleks vaja leida võimalus, et kõik saaksid oma huvialadega tegelda. Viljandis on ikkagi 18 000 inimest ja kui jetihuvilisi on, ei peaks neile ütlema, et ärgu tulgu siia,» lausus Märtin.

Tema ütlemist mööda tasuks enne täielikku keelamist kaaluda teisi variante, näiteks kellaaja või ala piiramist. «Viljandi järvel on piirkondi, kus ujujaid ei ole, näiteks Viiratsi-poolne ots või teisel pool Kitsaskaela. Selles küsimuses saab kokku leppida.»

EESKIRI

Peamised nõuded veesõidukite kasutamise kohta Viljandi järvel.

• Piirkiirus 30 kilomeetrit tunnis.

• Piirkiirus kaldale lähemal kui 15 meetrit viis kilomeetrit tunnis.

• Poidega tähistatud ujumisalale ei tohi sõita lähemale kui 50 meetrit.

• Lähemal kui 50 meetrit mootorita veesõidukist ja lähemal kui 100 meetrit võistluspaatidest on keelatud sõita kiiremini kui viis kilomeetrit tunnis.

• Töötava mootoriga ei tohi sõita üle viie kilomeetri tunnis kella 22–8.

• Üle 10-kilovatise mootoriga ja paaditreileriga vette lastavaid veesõidukeid tohib vette lasta Viljandi vetelpääste hoone juures ja Sammuli puhkekeskuse kaldaalal.

Allikas: Viljandi linnavalitsus

Tagasi üles
Back