Ülle Lumi: naistel on ettearvamatu tuleviku tarvis parem pagas

Ülle Lumi on kuulunud mitmesse Viljandi linnavolikogu koosseisu. Viimastel kohalikel valimistel sai ta 102 viljandlase toetuse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskerakonna volikogu valis endale kaheks järgmiseks aastaks juhid. Üheks volikogu aseesimeheks sai Viljandi haigla juhatuse esimees Ülle Lumi.

Ülle Lumi, see on vist esimene kord, kui meie linnast pärit inimene saab Keskerakonnas nii kõrge ametikoha. Kas viljandlastest on keegi ka varem teie erakonnas juhtivale kohale kandideerinud?

Kui päris ausalt vastata, siis ma ei teagi, aga küllap on. Keskerakond eksisteeris juba siis, kui praeguseks eri erakondliku staatusega väga lugupeetud riigikogu liikmed, ministrid, linnajuhid ja teised tunnustatud poliitikud kuulusid Koduse Viljandi ridadesse. Samast ajast pärinevad ka minu esimesed triibulised linnavolikogu liikmena.

Mida vanemaks saan, seda enam oskan hinnata hokistaar Wayne Gretzky lauset, et need löögid, mida sa ei tee, lähevad sada protsenti mööda.

Kas seda, et osutusite valituks, tuleb võtta kui märki, et Keskerakonnas on Viljandi piirkond tugeval positsioonil, või on see pigem ikkagi isiklik tunnustus?

Sellele küsimusele on kõige lihtsam vastata Vargamäe aegadest pärit ütlemisega: tee tööd, siis tuleb ka armastus.

Olen peaaegu üheksa aastat olnud erakonna liige, tosin aastat linnavolikogus, sellest paar viimast koosseisu sotsiaalkomisjoni eesotsas, ning tervishoiu juhtimise staažiks tuleb 14 aastat. Lisaks veel kogemused kasuperede ellukutsumise projektijuhina ja paari valimiseelse linnaelu uuringu korraldamises ning algatused koolivägivalla uuringuks. Ka superviisorite ühingus tiksun edasi ning tervishoiu juhtimise ja tervise edendamise alane enesetäiendus Tartu ülikoolis on toonud mu taskusse terviseteaduse magistri tunnistuse.

Laiemalt vaadates kujundavad Eesti nägu NATO-s naised, kõrged ametnikud Euroopa Liidus on naised ja üha rohkem omavalitsusjuhte on naised. Järelikult oleme meie, naised, õppinud ebakindlatel aegadel arenema ja see annab ettearvamatu tuleviku tarvis parema pagasi. Või tuleb põhjust otsida hoopiski Margaret Thatcheri öeldust, et keerulistel aegadel, kui on vaja asi ära teha, pöörduge naise poole.

Mida volikogu aseesimehe koht endaga kaasa toob? Kas viljandlastel on sellest midagi võita?

See toob kindlasti lisatööd, aga ka võimalusi. Mõtlen võimaluste all eelkõige oma isikuomadustest tulenevat koostööoskust ning meeletut tahet seda oma linna ja maakonna heaks kasutada.

Valus on vaadata, kuidas mõnes erakonnas käib kodusõda. Meediast hakkab silma ja kõrva, et opositsioon ja koalitsioon käituvad nagu turbulentsis lennuk, traditsiooniks on kujunenud rivaliteet riigi ja pealinna vahel ja nii edasi. Esmapilgul tundub selline käitumine efektiivne, aga kui kaua me saame oma väikeses riigis piiratud ressurssidega sellist sarvede ristamist kasutada?

Minu arusaamist mööda on viimane aeg vaadata üksteisele sügavalt silma ja hakata otsima kokkupuutepunkte, et tekitada edasiliikumiseks vajalikku tasakaalu ja ühisosa. Kes tahab, võtku seda enesekiitusena, aga oma töös ja asjaajamises olen seni suutnud konflikti allikatesse kinnijäämist vältida. Jumala eest, tahaks lõpuks teada saada, kas siis poliitikas tervikuna tõesti ei saa rohkem koostööd teha.

Seni pole minul küll veel erakondlik kuuluvus asjaajamises takistuseks saanud, olgu see siis haigla või linnavolikogu sotsiaalkomisjoni juhtimises. Olen kokku puutunud mitme tervishoiupoliitika juhiga. Paradoksaalne, aga kõige keerulisem oli psühhiaatriateenuste valveringi rahastamiseks kokkuleppele jõuda oma erakonna ministriga. Lõplikult õnnestus see alles õiguskantsleri sekkumise järel. Muljetavaldavalt sujuv on koostöö praeguse ministriga, kes igati toetab meie innukat plaani ehitada uus haigla. Igatahes on see mõte jõus ja käib töö parima võimaliku lahenduse leidmiseks.

Kas kavatsete kandideerida ka riigikogu valimistel märtsis?

Tervishoiuteenuste osutajana on haigla ühiskonna teravdatud tähelepanu all ja minu esimene soov on olla oma tööandjale lojaalne. Seni olen kogu energia suunanud haigla hea käekäigu tarbeks ja see on vilja kandnud. Kas ja kui kaua sellist edumaad ja arengut hoida suudame, sõltub riigi tervishoiupoliitika suundadest. Öeldakse, et kolm ebakindlat asja on võim, õnn ja varandus.

Erakondade ja võimuliitudega on just nagu aastaaegadega: igaühel on oma lemmik. Ükski neist pole igavene, aga kokku moodustavad nad aastaringi ning meie ise anname oma teadmiste, oskuste ja väärtustega sellele tervikule tähenduse.

Minu senine elu annab alust uskuda, et olen eneseteadlik ja tahtekindel naine, kellele  lihtsalt tegutsemine ei sobi, mina tahan saavutada tulemust.

Minu arvates on kõige hullemad ükskõiksus, virisemine ning õelus ja kadedus. Üle kõige hindan tasakaalu, see tähendab oskust teha valikuid ning tunnetada piire.

Eestis, kus naisi on poliitikas vähe, tuleb endale esitada igasuguseid küsimusi ja seda ma hetkel ka teen. Aafrika vanasõna ütleb, et külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. Järjekestvalt õppida sooviva naisena olengi otsustanud ühel jalal ja tasa-tasa minna uurima meeste suurt poliitikat, aga kas see missioon ka vilja kannab, seda ma praegu veel öelda ei oska.