Sauna alt lapse välja toonud vabatahtlik: õnneks oli tubli ja vapper poiss

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Karl-Eduard Salumäe
Copy
Alar September
Alar September Foto: Erakogu

Läinud öösel koos politseinike, kaitseliitlaste, teenistuskoerte, lennusalga kopteri ja suure hulga vabatahtlikega Kibekülas kuueaastast poissi otsinud Alar September oli see mees, kes sauna all maganud lapseni roomas, ta sealt välja tõi, talle oma jope ümber mähkis ning kuni politseiauto saabumiseni süles enda keha vastas soojas hoidis. Kuid nagu ta ise märgib, tuleb kõige suurem kummardus teha Põlvast pärit politseinikule, kes märkas, et saunahoone alt paistavad muu kola seest kummikud ja punane fliis.

«Tema hõikas, et siin on,» rääkis September. «Ronisin kohe sauna alla, politseihärra näitas tuld. Enne loopisin kila-kola eest ja seejärel mahtusin poisi juurde roomama.»

Alar Septembri sõnul tundis ta esmalt poissi puudutades hirmu, sest ta tundus külm ja krampis. «Püüdsin teda äratada. Poiss ärkas ja liigutas. Siis oli meel hea. Ta püüdis ka midagi öelda, kuid mida, sellest ei saanud ma aru.»

Poissi välja tuues rahustas September teda, et kõik on nüüd möödas. Rüblik oli märg ja mudane.

«Hoidsin last süles niikaua, kuni saabus politseiauto ja saime ta sinna sooja panna. Kui rahvas jõudis meie ja lapseni, pakkusid kõik lahkelt oma asju: kes pani mütsi, kes fliisi,» kõneles vabatahtlik otsija.

Alar September tõdes, et kuna inimesed olid väsinud ning üks otsijate äär liikus pilliroo sees, võis nii mõnigi mõelda vahepeal ka hullema peale. Vähemalt tema ise poleks aga hommikul otsimist lõpetanud, kui last poleks üles leitud.

Alar September elab sündmuskohast 20 kilomeetrit eemal. Sellest, et laps on Kibekülas kadunud, sai ta teada alles öösel.

«Olin õhtul jahil. Passisin hernes sigu. Koju jõudsin kella ühe ajal. Sirvisin Facebooki ja kui nägin linki, et laps on kadunud, siis kohe lippasin kah. Polnud siin mõelda midagi,» kirjeldas ta.

Facebooki kommuuniga OPEROG (Operatiivne Otsingugrupp) liitus September alles koju tagasi jõudes. Edaspidi lubab ta alati appi otsima minna, kui keegi hätta jääb. Kui Sakala temaga hommikul sotsiaalvõrgustiku kaudu suhtles, viibis ta Valgamaal tööpostil. Magada vahepeal ei jõudnud.

September on ka ise kuueaastase poisslapse isa. Ta kinnitas, et tänaöine lugu on kindlasti midagi, mida järgmistele põlvkondadele edasi rääkida.

«Põhimõtteliselt oli siis laps kadunud ja üksi ekslemas 10 tundi,» arutles mees kokkuvõtteks. «Ja seda öösel ja külmas. See on jube isegi suurele inimesele, kuid meie räägime kõigest kuueaastasest poisist. Kuid õnneks oli tubli ja vapper poiss!»

Tagasi üles