/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2015/05/22/4095241t1h99d1.jpg)
Ugala teater oli uuslavastusega «Kaheksajalg» Pärnus külalisetendust andmas. Oli üks esimesi sooje kevadõhtuid. Väljas sadas vihma.
Tellijale
Kunsti keskele sündinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui kõik trupiliikmed tõmbasid teatrist välja astudes mantlihõlmad koomale ja kiirustasid otsejoones bussi peale, siis Klaudia, nähes mõnusat vihmasabinat akna taga, kilkas rõõmsalt, viskas palitu pealt ning pistis hoopis jooksu mööda pimedaid linnatänavaid,» meenutab Ugala avalike suhete juht Mari Nurk. «Kui ta kojusõidu ajaks viimaks bussi astus, oli ta nagu märg kassipoeg, kes otsib pärast üleannetuse tegemist turvatunnet, endal rahulolu vaheldumas kelmika lõbususega pilgus.»