Väärtusliku kala saak kujuneb ajaloo pisimaks

Kalur Aivar Pärgmäe nõudis Jõesuus peetud koosolekul, et Võrtsjärve angerjavarude taastamise eest peavad maksma hakkama ka Emajõe ja Peipsi kalurid ning oma osa peaks lisama riik. Praegu on kogu kulu Võrtsjärve kalurite kanda.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Esmaspäeval ühe laua taha kogunenud kalurid jõudsid arvamusele, et Võrtsjärves võiks üleüldse angerjakasvatamise lõpetada, sest see toob suurt rahalist kahju.


Kunagise põllumajandusministri, Võrtsjärve ääres asuva Valma elaniku Jaan Leetsare arvutuse kohaselt toob angerjapüük kaluritele sadades tuhandetes kroonides kahjumit.

Selleks, et asustada järve 300 000 maimu, nagu praegu tehakse, kulub 1,8 miljonit krooni. Kui hiljem püütakse angerjaid aastas välja kümme protsenti ehk umbes 12 tonni, nagu teadlased normaalseks peavad, tooks see järve kaluritele Leetsare väitel 1,68 miljonit krooni.

«See ei tasu ju ära!» hüüatas Leetsar. «Miks seda kala üldse siia sisse osta?»

Väike saak, suvega kogunenud kahjum ning teadmine, et mõrramaks aasta pärast kerkib, muutsid eile mittetulundusühingu Võrtsjärve Kalanduspiirkond nõupidamisele kogunenud kalurid üsna pahaseks.

Aastakümnete jooksul koostatud statistika kohaselt oleks 12 tonni suurune saak kaluritele täielik läbikukkumine, sest tavaliselt jääb angerja kogusaak 20 tonni ligi. Paraku oli eelmise aasta tulemus 12,5 tonni ja tänavu ähvardab see jääda alla kümne tonni.

Maaülikooli kalateadlane Ain Järvalt avaldas kaluritele esinedes veendumust, et angerjad pole järvest siiski kadunud. Tema arvutuste järgi ujub Võrtsjärves ligi 400 000 angerjat, kuid neid ei saada sealt lihtsalt kätte.

Miks kala mõrda ei lähe, ei osanud teadlane seletada. «Võib-olla on tegu ebasobiva veetasemega,» arutles ta. «Looduslikes tingimustes tegutsedes peab igal alal arvestama ikalduse võimalusega.»

Tagasi üles