Õpetaja võttis pühakoja remondiks appi pärnapuud

Kõpu Peetri koguduse õpetaja Hedi Vilumaa kogub pärnaistikute abiga raha kiriku pikihoone taastamiseks. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui kunagi päästsid nartsissid Pilistvere kiriku, siis nüüd on pärnaallee all kasvama hakanud taimekesed rakendatud Kõpu pühakoja remondivankri ette. 

Kõpu Peetri kiriku vaimulik Hedi Vilumaa pakub soovijatele pärnade istikuid laatadel ja pühakojas. 

Istiku eest annetus taastamise heaks

«Pärnade omanikuks saavad need, kes teevad väikese annetuse kiriku pikihoone taastamiseks,» selgitas Hedi Vilumaa. 

Istikud pärinevad kirikuõpetaja maakodust pikalt pärnaalleelt. Kümmekond aastat tagasi lõpetati selle alt niitmine ja sestpeale on seal tärganud taimekesed vabalt sirgunud. Neid ongi vaimulik välja kaevanud ja soovijatele pakkunud. 

«Kui tänapäeval räägitakse palju mesilaste suremisest mürgitatud põldude tõttu, siis pärn teatavasti on väga hea meetaim ja võib loota, et tänu nendele ei pea mesilinnud nii palju rapsil käima ja jäävad elama,» rääkis Vilumaa. 

Mullu sai Kõpu kirikul restaureeritud torn, nüüd aga kõpitsetakse tasapisi pikihoonet, näiteks remonditakse tagauks. Suuremateks töödeks vajatakse 34 000 eurot ja selleks otsitakse projektiraha. 

Hedi Vilumaa ütles, et paljud pärnad on tema juurest viidud kingiks, kas sünnipäevaks, pulmadeks või kooli lõpetamise puhul. «Vanavanemad on kinkinud puukese lapsele esimeseks või teiseks sünnipäevaks ning ka matustel on pärn istutatud lahkunu auks.» 

Nartsissid päästsid Pilistvere kiriku

Vene ajal oli aiandustegevus väga tulus. 

«Nartsissid aitasid meil selle tobeda nõukogude aja üle elada,» rääkis pikki aastaid Pilistveres vaimulikutööd teinud Vello Salum. Lillede müügist saadud rahaga osteti auto, tehti remonti ja maksti kirikus töötanud üliõpilastele. Veel nüüdki õitseb igal kevadel Pilistvere kiriku ümber tuhandeid nartsisse. 

«Tänapäeval muidugi lillekasvatusega enam kirikut üleval ei pea, aga Hedi Vilumaa algatus on igati kiiduväärne. Usun, et see liidab kogukonda, toob rõõmu inimeste südamesse ja meelde. Puud toodavad hapnikku ja on elu aluseks,» arvas Viljandi praost ja Jaani kiriku õpetaja Marko Tiitus. Ta lisas, et kirikute toetuseks tehakse ikka heategevuslaatu, kus müüakse koguduse memmede kootud sokke või muud käsitööd. 

Harilik pärn võib kasvada kuni 30 meetri kõrguseks ja elada kuni 600 aastat vanaks. Üks suur pärnapuu võib paarinädalase õitsemisajaga anda kuni 12 kilogrammi mett. Pärn on vanadest aegadest tuntud ravimtaimena ning pühaku ja ravija Elisabethi haud Saksamaal Marburgis on kaetud puise pärnalehe ornamendiga. 

Hedi Vilumaa kinnitusel on pärnal kindel koht kristlikus sümboolikas. «Ristiusk tunneb pärna kui Maarja puud. Vana legend jutustab: üks süütult surma mõistetu nägi unes püha neitsit, kes andis talle ülesande järgmisel päeval midagi puust nikerdada. Mees tegigi nii ja ennäe – välja tuli imekaunis Maarja kuju. Kui kohtunikud seda nägid, andsid nad mehele armu. Unes sai mees aga uue ülesande: kinnitada kuju esimese pärna külge, mida ta oma teel kohtab. Taas tegi mees nii. Sellest peale püsis pärn roheline nii suvel kui talvel ning selle all juhtus palju imesid.»