Katastroofist pääsenu: pank jättis mu Nepalis maavärina järel hätta

See foto on Ülle Lepikust tehtud Nepalis mõni aeg enne katastroofi. Pärast maavärinat oli kogu maa segi pööratud ning riigis valitses segadus. Foto: Erakogu

Viljandimaalt Verilaske külast pärit Ülle Lepik oli 25. aprillil Nepali pealinna Katmandu lähistel teel 2732 meetri kõrguse mäe tippu, kui maa värisema hakkas. See polnud mingi väike raputus, vaid tundus, justkui oleks maa ellu ärganud.

Ülle Lepik istus, surus käed maasse ja ootas, mis edasi saab. Ühel hetkel jooksid mäest alla kaks kohalikku teismelist ning Lepik sai aru, et ka tema peab minema. Mäest pudenes kive ning tundus, et ülalpool on varing. Pilku teisele poole pöörates nägi Lepik, kuidas Katmandu kadus tolmu.

Kaart kadus

Ülle Lepik pääses. Tema Nepalis elav poeg koos perega pääses samuti, kuid jäi hetkega kodutuks. Nepalist kojusaamine muutus aga Eestis kehtivate seaduste ja SEB panga kindlameelsuse tõttu väga keeruliseks.

Päev pärast suurt maavärinat, millele järgnes rodu väiksemaid, otsustasid Ülle Lepik ja tema poeg suurest ohust hoolimata minna poja korterisse asjade järele. Maja oli varisemisohtlik ja võis iga hetk kokku kukkuda. Suure hirmuga astuti  tuppa ning asuti üsna valimatult rõivaid ja muid esemeid kohvrisse pilduma. Võib-olla sel hetkel, võib-olla kunagi hiljem läks Lepikul kaduma SEB deebetkaart. See polnud suur kaotus, sest kaardi sai kiirelt sulgeda ja taskus oli sama panga väljastatud krediitkaart.

Paraku polnud edasine sugugi nii lihtne, kui esmalt tundus. Krediitkaardil polnud lihtsalt piisavalt raha. Mõeldi välja plaan, et kodus viibiv abikaasa kannab Ülle Lepikule kodupangas arvele raha juurde. Pangas põrkus mees aga probleemiga, millega polnud arvestatud. Ta ei teadnud oma naise kontonumbrit ning pangasaladus ei võimaldanud seda talle ka avaldada. Ei aidanud seegi, kui Ülle Lepik Nepalist helistas ja tellerile telefonitsi oma isikut üritas tõendada. Kontonumber jäi saladuseks.

Teller soovitas mehel minna koju ja uurida kontonumber netipangast naise abiga välja. Suur segadus enda ümber ja hinges, kaugus kodust, dokumentidest ja kõiksugu salasõnadest ei lasknud aga Ülle Lepikul ja tema mehel kuidagi selgust saada, kuidas netipanga kontole juurde pääseda.

«Mina tundsin, et pank jättis mu hätta, kuigi seaduse järgi oli kõik vist täpne,» nentis Lepik. Sõprade abiga jõudis ta 1. mail koju tagasi, kuid panga suhtumine jäi hinge kripeldama ning ta saatis juhtunu kohta panka küsimuse.

Vabandus ja seadus

Vastuses palus panga esindaja temalt vabandust, kuid jäi seisukohale, et panga töötajad millegi vastu ei eksinud. Ülle Lepikule saadetud seletuses on kirjas, et sularaha sissemakse tegemiseks võõrale kontole peab maksja esitama pangale saaja asjakohased andmed, sealhulgas kontonumbri. Kui maksjal neid andmeid ei ole, jääb makse tegemata, sest pangal ei ole õigust neid talle avaldada.

«See keeld tuleb krediidiasutuste seadusest, mille kohaselt on pangasaladuseks kõik andmed ja hinnangud, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta,» selgitas SEB kliendikommunikatsiooni juht Martin Kõrv.

Et kontonumber on ametlikult pangasaladus, ei öelda seda kellelegi teisele peale kliendi enda. «Kui abikaasad soovivad teineteise kontode kohta teavet või neilt kontodelt teha tehinguid, on vaja vormistada nõuetekohane volikiri pangakontoris või notari juures,» jätkas Kõrv.

Pangaesindaja sõnul mõistab ta, et erakorralised olukorrad vajavad individuaalset lähenemist ja lahendust, ning selleks annab kogu pank Kõrva kinnitusel endast parima. «Samas peame silmas pidama, et erandit tehes jääksime oma käitumisega seadusega kehtestatud piiridesse,» lausus ta.

Reisile minevatel või igapäevaseid rahaasju korraldavatel inimestel soovitas Kõrv mõelda võimalike erakorraliste olukordade lahendustele.

«Mis juhtub, kui reisil olles pangakaart varastatakse või kaob; kui välismaal olles on vaja ligipääsu oma internetipangale või kui on vaja tasuda arvet pangaülekandega; kas internetipanga ja pangakaartide limiit on piisav; mida teha, kui olemasolevast rahast jääb väheks. Ettevalmistus ootamatuteks olukordadeks on parim kindlustus nende vastu,» rääkis panga esindaja.

«Minu arvates polnud pangatöötajatel inimlikku soovi aidata. Oleks olnud mitu võimalust, kuidas telefoni teel, vaadates minu pangakonto andmeid, veenduda, et ma olen see õige inimene,» arvas Ülle Lepik. «Alati ei oska kõike ette näha ja jätta õigele inimesele kõiki õigeid numbreid.»

Tänu pojale sai Ülle Lepik Nepalist kiiresti ära, aga suurema summaga krediitkaart oleks olnud selles väga suures segaduses üks kindel tugi. Ta tunnistas, et sel hetkel tundis ta end kaugel maal väga ebakindlalt.

Nüüd on Lepik kodus ning muretseb oma poja pärast, kes on endiselt Nepalis – sisuliselt kodutuna nagu suurem osa riigi elanikest. «Majad on küll püsti, aga need on nii ohtlikud, et sisse minna ei tohiks,» lisas ta.

Poeg jagab sõpradega korterit, mis asub kindlalt püsivas majas. Tema pere on tulnud Eestisse.