Viljandi kool kiidab lisakoolivaheaega

Viljandi Kesklinna kooli lapsevanemad (vasakult) Kadri Oras, Reta Lepp, Margus Rekor, Marge Tampere, Piret Mädamürk ja Edith Naarits soovisid ajakirjanikega kohtuda, lootes sel moel tekitada üleüldisem arutelu lisavaheaja üle. Kõik nad olid seda meelt, et uus vaheaeg mõjus lastele hästi ja tasakaalustas õppetööd.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Hulk Viljandi Kesklinna kooli aktiivseid lapsevanemaid leiab, et lisavaheaeg on nende lastele mõjunud hästi, ning laste heaolu ja tervist silmas pidades soovivad nad selle kehtimajäämist. Kartuses, et linn ei pruugi seda toetada, pöördusid nad ajakirjanduse poole.

FOTO: Sakala

Hulk Viljandi Kesklinna kooli aktiivseid lapsevanemaid leiab, et lisavaheaeg on nende lastele mõjunud hästi, ning laste heaolu ja tervist silmas pidades soovivad nad selle kehtimajäämist. Kartuses, et linn ei pruugi seda toetada, pöördusid nad ajakirjanduse poole.

Eelmisel aastal anti Viljandi gümnaasiumile ja Kesklinna koolile õigus katsetada õppetööd viie koolivaheajaga. Peagi saab prooviaasta läbi ja koolidel tuleb esitada seisukoht, kas nad tahavad lisavaheajaga jätkata või soovivad minna tagasi traditsioonilisele nelja vaheajaga süsteemile. Nii Kesklinna kool kui gümnaasium soovivad uudsel moel jätkata. Paalalinna, Jakobsoni ja Kaare kool olid eelmisel aastal lisavaheaja sisseviimise vastu ning on seda ka nüüd.

Linnavalitsusele ei tekita aga peavalu mitte niivõrd lisavaheaeg ise kui see, kuidas linnas asju korraldada, kui ühed lapsed puhkavad ühel, teised teisel ajal. Samas leiavad paljud Kesklinna kooli õpilased, lapsevanemad ja õpetajad erisustes nii mõndagi head.

Neli päeva lühem suvevaheaeg

Fellini kohvikusse arutlusringi kogunenud initsiatiivgrupp koosnes lapsevanematest Margus Rekor, Reta Lepp, Kadri Oras, Edith Naarits, Piret Mädamürk ja Marge Tampere. Nad ütlesid, et on lisavaheajaga väga rahul ja kinnitasid, et on oma esimese klassi laste pealt märganud, et neil on koolirõõm ja õpimotivatsioon säilinud ka õppeaasta lõpul.

Suurim pluss vanemate hinnangul on aga see, et tänu lisavaheajale jaotub laste õpikoormus aasta peale ühtlasemalt. Kui varem oli teine poolaasta kahe pika õppeplokiga, mida lahutas üks nädalane vaheaeg, siis tänavu oli Kesklinna kooli lastel samal perioodil kolm lühemat õppeplokki ja nende vahel kaks vaheaega. Vanemate sõnul said esimese klassi lapsed puhata täpselt õigel ajal ehk just siis, kui oli aasta kõige raskem ja haigusterohkem aeg.

Kohvikusse kogunenud vanemad tähendasid üksmeelselt, et nad tulid seisma pehmete väärtuste eest. Koolirõõm, lastest lähtuv heaolu, loovus, õpimotivatsioon ja tervis on nende sõnul väärtused, mida lisavaheaja sisseviimine toetab. See, et perega ei saa reisile minna, kui sama pere lapsed eri koolides käies eri aegadel puhkavad, või see, et Kesklinna kooli lapsed peavad nüüd kevadel neli päeva kauem koolis käima, ei ole lastevanemate arvates piisav argument, et pehmed väärtused ohvriks tuua.

Leidke olukorrale lahendus

Kesklinna kooli direktori Aavo Soopa selgitust mööda võeti eeskuju nendelt Soome ja Eesti koolidelt, kus lisavaheaeg juba kehtib. «Ükski mulle teada olevatest uuele vaheaegade süsteemile üle läinud koolidest pole vana süsteemi juurde tagasi pöördunud,» lausus ta ning leidis, et linn võiks lubada koolidel uuendustega jätkata.

Soopa peab õigeks, et iga kool saab ise otsustada, mis süsteem talle sobivam on. «Praegu ei ole enam see elu, kus kõik peab olema ühtemoodi. Jõuga ei saa kooli kogukonnale ütelda, et vot, te peate nii tegema hakkama. Las me olla erinevad,» kõneles ta.

Ka Kesklinna kooli lapsevanemad nentisid, et nad teavad, mida nad tahavad, ning avaldasid veendumust, et linn peab leidma sobiva lahenduse olukorrale, kus põhikoolide vaheajad langevad eri aegadele. «Viljandi on ju teada-tuntud laste- ja noortesõbralik linn. Nüüd on võimalus oma väljaütlemisi kinnitada,» leidsid nad.

Mitte muutuste, vaid erisuste vastu

Teised Viljandi koolid on just nimelt tekkinud erisuste, mitte lisavaheaja vastu. Paalalinna kooli direktori Aavo Palo sõnul järgmisest õppeaastast lisavaheaega ei rakendata, sest sügisel tehtud küsitluse põhjal oli selle vastu enamik õpilasi, lastevanemaid ja õpetajaid. «Lastele otsitakse kevadise kooliväsimuse vastu pigem teisi lahendusi, nagu projektinädalad, ekskursioonid ja õuesõpe.»

Jakobsoni kool ei taha samuti vabatahtlikult riigi kehtestatud õppesüsteemi muuta. Direktor Eero Järvekülje jutu järgi näitas sel õppeaastal koolis korraldatud küsitlus, et muutuste vastu on 71 protsenti õpetajatest, lapsevanematest ja õpilastest. «Juhul kui paari-kolme aasta pärast on kõik linna ja valla koolid sama meelt, et läheme üle ühisele lisavaheajale, ei seisa me muutuste vastu,» arvas Järvekülg.

Sama kinnitas Kaare kooli direktori kohusetäitja Marika Hiie. Tema sõnul on nad muutuste suhtes avatud, aga uuest õppeaastast jätkavad lisavaheajata. «Kui tekib soov või nõudlus, oleme valmis küsimusega uuesti tegelema,» lausus ta.

Kool on kohustuslik, huviharidus mitte

Vabatahtlikult ajakirjanikuga vestlema tulnud Kesklinna kooli kaheksanda klassi õpilased Geidi Õunap, Mano Meelis Onni, Sander Pettai, Simon Drõgin ja Marko Geldo ning kuuenda klassi õpilased Ursula Ilves ja Johanna Ruljand imestasid, et nõnda paljud on viienda vaheaja vastu, ning püüdsid ühiselt selgitada, kui vajalik ja kui õigel ajal see on.

«Ega seda enne teada saa, kui järele ei proovi. Miks karta?» küsis üks noor.

Kesklinna kooli õpilasesinduse asepresident Sander Pettai märkis, et üheksa kuud vältava õppeaasta sees saavad õpilased niigi vähe puhata, vaid ligi kuu aega. Õpilasele tähendab see täiskoormusega õppimist kolm neljandikku kalendriaastast.

«Katsuge mõtelda, mis tunne teil meie nahas oleks,» soovitas üks. «Ka peaks õpetajate seas sallivust kasvatama,» arvas teine. «Ja ühiskonnas teadlikkust parandama,» lisas kolmas.

Vestluses osalenud Kesklinna kooli õpetaja Külliki Asu tunnistas, et temagi oli algul lisavaheaja vastu. Nüüd, kaheksa kuud hiljem, leiab ta, et lisavaheaeg oli nagu kingitus, täpselt õigel ajal. Ta rõhutas, et puhkamine on mõjunud hästi ka õpetajaskonnale. Lisaks on kaheksas klass saanud lisavaheajal tegelda oma loovtööga ja need, kes on haiged olnud, on saanud rahulikult kodus terveneda, ilma et õppetöö kannataks, ütles Asu.

Selle kohta, et lisavaheajaga seoses on palju räägitud huviharidusest ja perepuhkustest, ütles Sander Pettai: «Samas on just kool kohustuslik ning huviharidus vabatahtlik ja igaühe enda valitud.»

Tema seisukoht on, et eelkõige tuleks lähtuda koolikohustusest ja lapse heaolust ning sellega peavad huvihariduse andjad arvestama ja kaasa tulema.

Selle aga, et neil on puhkus teiste põhikoolide õpilastest erineval ajal, arvasid Kesklinna kooli noored pigem plussiks. Nende jutu võib kokku võtta lausega, et nüüd ei pea nad ei spaas ega Ahhaas pikkades järjekordades seisma ning ilusasse juunikuisesse suveilma saab lükata klassiekskursioonid ja kooli väljasõidud. 

Tegeleme hoiakute muutmisega

Viljandi haridus- ja kultuuriameti peaspetsialisti Katrin Mändmaa sõnul ei piirdu hariduselu puudutavad muutused üksnes koolivaheaegadega, vaid need on märksa laiema haardega. Näiteks osaleb Viljandi ühes Norrast alguse saanud ettevõtmises, kus kasutatakse teaduspõhist LP-mudelit, mille eesmärk on muuta õpetajate hoiakuid ja õpikeskkonda paremaks. «Projekti eesmärk on regulaarselt ja plaanipäraselt otsida koolis kõike seda, mis takistab hea õpiõhkkonna tekkimist ja soodustab probleemide püsimist,« selgitas Mändmaa. 

Lisavaheaja suhtes on Mändmaa positiivselt meelestatud. Samas nentis ta, et otsust, kas lisavaheajaga lubatakse jätkata, ei tee tema, vaid linnavolikogu.

Mändmaa sõnul on nii vajadus kui nõudlus selle vaheaja järele olnud pikemat aega, algatus on välja kasvanud rohujuure tasandilt ja lõpuks saanud võimaluse end tõestada.

«Saan aru, et erinevused pole parim lahendus, aga kui nii kaua on muutusi oodatud ja miski on saanud seadusliku jõu, ei ole mõtet hakata tagasikäiku otsima. Volikogu ja hariduskomisjon toetasid eelmisel aastal lisavaheaja sisseviimist lootuses, et teised koolid tulevad muutusele järele. Tegelikult on küsimus ju ainult päevades. Selles, kas lapsed saavad neli koolipäeva lühema suvevaheaja ja üheksandikud ühe päeva vähem lõpueksamiteks valmistuda.»

Küsimusele, kas ka teised Viljandi põhikoolid on uuel õppeaastal lisavaheaja sisseviimiseks valmis, vastas Mändmaa, et ilmselt mitte. «Samas kui volikogu otsustab, et kõik peab olema ühtemoodi – kõik peavad samal ajal bussiga sõitma, samal ajal sööma ja kõigile peab samal ajal tekk peale saama –, siis minu meelest ei ole see tark otsus. Mina arvan, et muutused tulevad niikuinii. Me võime järgmisel õppeaastal sammu tagasi astuda, traditsioonide juurde tagasi minna, aga muutusi me takistada ei suuda.» Samas uskus ta, et Viljandit juhtivatel poliitikutel jätkub tarkust teha õigeid otsuseid.

Viljandi abilinnapea, linna haridusküsimuste eest vastutav Ardo Agasild ütles, et talle on linna põhikoolide seisukohad teada. Juhul kui volikogule esitatakse taotlus riiklikult kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks, tuleb tema sõnul panna argumendid ja vastuargumendid kaalukausile ning otsus langetada selle põhjal. Abilinnapea arvates oleks mõistlik, kui kõigis Viljandi üldharidus- ja huvikoolides oleksid vaheajad samadel aegadel, aga lõplik otsus langetatakse tema sõnul juunis volikogu istungil.

 

Tagasi üles