Paisjärv ootab taastamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Praegu on Mustla külje alla rajatud paisjärv nukras seisus, aga loodetavasti lööb see järgmisel suvel taas rõõmsalt sillerdama.
Praegu on Mustla külje alla rajatud paisjärv nukras seisus, aga loodetavasti lööb see järgmisel suvel taas rõõmsalt sillerdama. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pärast raskeid vaidlusi selle üle, kes on süüdi Tarvastu jõele rajatud paisjärve tühjaks jooksmises, on jõutud kokkuleppele, et projekteerija ja ehitaja teevad oma töö uuesti.


Tulvavesi lammutas paisjärve kivikärestiku koos paisu ja sillaga läinud aasta lõpul — vaid pool aastat pärast valmimist. Kevadel tellis vald kui kaasfinantseerija süüdlase väljaselgitamiseks ekspertiisi.

«Sellest selgus, et nii projekteerija kui ehitaja töö oli väga nõrk,» sõnas Tarvastu vallavanem Alar Karu.

Projekteerija oli tema selgitust mööda alahinnanud Tarvastu jõge, mille veekogus võib väga kiiresti ja järsku muutuda. «Suviti võib see olla väike nire, aga kui tulevad vihmad, võib jõgi järsku üle kallaste tõusta,» kirjeldas Karu.

Paisjärve rajamise projekti koostanud mittetulundusühingu Tarvastu Spordi ja Vaba Aja Klubi esimees Tarmo Arak tunnistas, et projekteerija järelevalvajaks võtmine oli viga. «Mõtlesime, et kes oskab veel paremini kontrollida kui projekteerija. Paraku ei teinud ta oma tööd korralikult,» nentis Arak. «Tugeva järelevalvega oleks paljud vead ära jäänud.»

Valla arendusnõunik Ilona Tiigi, kes projekti elluviimist juhtis, ütles, et konstruktsioonis oli palju vigu ning kärestikku laotud kivid olid liiga väikesed. Samuti kritiseeris ta riigihanke süsteemi: «Enamasti tuleb valida odavaim pakkumine, kuid see ei pruugi olla parim.»

Projekteerija esindaja Aavo Sulger aktsiaseltsist Maa ja Vesi rääkis, et nii tellija, ehitaja kui projekteerija tegid vastastikku järeleandmisi, ehituse käigus muudeti konstruktsioone ning lõpptulemus polnud kõige parem. «Head ja odavat asja korraga ei saa,» tõi ta välja peamise põhjuse.

Ehitaja, osaühingu Metatron juhi Madis Aedniku sõnul tegi ehitaja täpselt nii, nagu projektis seisis. «Seda tõendavad järelevalve allkirjad,» sõnas ta.

Aednik lausus, et vald jättis nii mõndagi omalt poolt tegemata. «Näiteks ehitas ta paisule silla ilma projektita. See sild oli üks põhjus, miks ülevool minema läks.»
Väga kapitaalne lahendus

Vald palkas koos Tarvastu Spordi ja Vaba Aja Keskusega oma õiguste kaitsmiseks advokaadi ning esitas projekteerijale ja ehitajale kahjunõude. Parast vaidlusi sõlmiti kokkulepe, et Maa ja Vesi projekteerib uue paisu ning Metatron taastab selle.

«Esialgu leppisime kokku, et pais valmib 28. oktoobriks, aga asi jäi venima ja nüüd arvas ehitaja, et kehva ilma tõttu pole võimalik objekti selle ajaga valmis teha,» lausus vallavanem Alar Karu. Ta lisas, et vald taotleb ettevõtmist rahastavalt Ettevõtluse Arendamise sihtasutuselt pikendust 1. juunini.

Metatroni juhataja Madis Aednik lubas paisu taastada mai lõpuks. «See on meile auasi,» sõnas ta. «Õnneks on kindlustusraha. Kui oleksime pidanud oma taskust maksma, oleksime asja edasi kaevanud. Mõni teine ekspertiis oleks selle hinnangu kindlasti ümber lükanud.»

Hüdroloog Arvo Järvet leidis, et järv asub väga sobivas, hea ligipääsuga kohas ning annab paikkonna ilmele palju juurde. Tema hinnangul on järve veevahetus piisavalt hea ning kui vesi taas üles paisutatakse, ei tohiks seal vetikad vohama hakata.

Märksõnad

Tagasi üles