Sõltlased saavad raviabi

Töötukassa valib hoolega, kellele kulukat raviteenust pakkuda. Kui sõltlasel pole kavatsust tööle minna, jääb ta toetusest ilma. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Töötukassa aitab neid töötuna arvel olevaid sõltlasi, keda pahe takistab teenistust leidmast. Nõustamist ja ravi saavad siiski vaid need inimesed, kes on seejärel valmis tööturule naasma.

2009. aastast on töötukassa pakkunud tööturule rehabiliteerimise teenust, mis teisisõnu tähendab, et alkoholi- või ka mõnes muus sõltuvuses inimesel on võimalik saada tasuta nõustamist ja vajaduse korral ravi.

Töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laane sõnul ei käi asi siiski nii, et igaüks võib riigilt nimetatud teenust nõuda.

«See on kulukas ja me peame olema veendunud, et inimest spetsialistide juurde suunates raha lihtsalt maha ei viska,» ütles ta.

Selle, kas kõnealust lahendust on mõtet inimesele välja pakkuda või mitte, selgitavad välja juhtumikorraldaja ja karjäärinõustaja. Õige ülevaate saamiseks suhtlevad juhtumikorraldajad ka omavalitsuste sotsiaalametnikega, kriminaalhooldajate ja teiste tugivõrgustiku liikmetega. Et töötusel on enamasti mitu põhjust, on ülesanne keeruline.

«Kui oleme veendunud, et peamine põhjus, mis ei lase inimesel tööturul püsida, on just sõltuvus, kaalume järgmisi samme,» rääkis Laan.

Teine oluline abisaamise eeldus on toetajate ring, mida on väga vaja selleks, et ravilt või abiprogrammist naasnu vanadesse rööbastesse tagasi ei langeks. Pere, sõprade või omavalitsuse toetus on tähtis juba seetõttu, et sageli jääks teise linna ravile või nõustamisele sõit rahapuuduse taha. Töötukassa hüvitab küll transpordikulud, kuid teeb seda tagantjärele.

Valida on kahe tee vahel. Neist esimene, sõltuvusnõustamine on mõeldud inimestele, kes on hädas alkoholi-, narko-, hasartmängu- või arvutisõltuvusega. Neile on ette nähtud eri pikkusega programmid.

«Kolm seanssi on üldiselt miinimum, mille puhul võib tulemust oodata,» sõnas Laan. Kui kaua inimene peab nõustamisel käima, selgub lõplikult alles selle käigus. Arvestada tuleb iga sõltlase individuaalseid vajadusi.

Alkoholisõltlase teine võimalus on lasta endale paigaldada disulfiraamitablett ehk rahvakeeli ampull. Seda lahendust kasutatakse vaid nende puhul, kes pole teistest meetmetest abi saanud. Muidugi mõista ei saa kõnealust otsust langetada arsti nõusolekuta. «Teeme koostööd Wismari haiglaga,» sõnas Laan.

See, kui kulukaks ettevõtmine kujuneb, sõltub igast ravijuhust.

Viljandimaal on ühiskonda rehabiliteerimise teenust pakutud viiele sõltlasele. «Üks neist on abi saanud,» lausus Laan. Kõnealuse naise töövõime taastamisele aitasid palju kaasa tema lapsed.

Kaks alkoholismiravi saanud inimest ei suutnud oma pahest siiski vabaneda. Neljas on asunud ametit õppima ning viies käib alles nõustamisel ja tema puhul on vara tulemusest rääkida.