Nartsisse täis põld küünib kaubanduskeskuse suuruseks

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõhn, mis 0,7 hektarilt vastu pahvatas, oli magus ja kevadine. Isegi vihmase ilmaga pakkus põld kaunist vaatepilti, kuigi Ivi Kasaku sõnul on see palju imelisem päikeselisel päeval.
Lõhn, mis 0,7 hektarilt vastu pahvatas, oli magus ja kevadine. Isegi vihmase ilmaga pakkus põld kaunist vaatepilti, kuigi Ivi Kasaku sõnul on see palju imelisem päikeselisel päeval. Foto: Marko Saarm / Sakala

Nartsiss on natuke nagu muna – mida kollasem, seda parem. Sellise järelduse võis teha, kui Ivi Kasak soovitas oma nartsissipõllul korjata kollasema südamikuga lilli, sest need on värskemad. 

«Mida kauem ta on õitsenud, seda heledamaks läheb südamik,» selgitas Teola talu perenaine. 

Koos abikaasaga kolisid nad Saarepeedi lähistele 1992. aastal Tallinnast. «Hakati ju maid tagasi andma ja me saime oma talu tagasi ja tulime siia,» lausus Kasak. 

Tulles võeti ühes ka lillesibulad.  

Hollandist naistele tellitud

Nüüd pensionipõlve pidav abielupaar oli Tallinnas elades töötanud Pirita-Kosel. «Seal olime mehega aiandis tööl. Abikaasa oli osakonnajuhataja ja mina vanemagronoom,» meenutas Ivi Kasak. Lillesibulaid telliti Hollandist – naistepäevaks ajatamiseks. 

Sügisel läksid sibulad kastidesse ja kastid asetati külmkambrisse kahe kraadi juurde. Seal nad siis virnas seisid, et märtsikuus oleks võimalik lilli saada. 

«Kui ajatatud olid, müüsime ülejäänud sibulad maha või hävitasime,» rääkis Kasak. Temagi abikaasaga ostis lillesibulaid. 

«Kümme kopikat oli tükk,» mäletas Kasak ja lisas, et see summa polnud omal ajal nii väike midagi. 

Lillesibulad said Teola põllule maha. «Just nagu kartulivaod ajasime abikaasaga sisse. Mina panin sibulad põhja, siis peoga väetist peale ja ajasime vaod kinni,» jutustas ta. 

Viimasel ajal pole lilled enam väetist saanud. Mõnikord sügisel, kui neil enam lehti ja varsi ei ole, on ainult umbrohutõrjet tehtud. 

Heinamaa asemel lillepõld

«Las nad siis kasvavad. Miks ta peab heinamaa olema?» ütles Ivi Kasak, viibates laiuvale nartsissiväljale. 

Lilled kasvavad kahel põllul, kokku suisa 0,7 hektaril. Seda võib võrrelda Uku keskuse pindalaga, mille suuruseks on samuti märgitud 7000 ruutmeetrit.

Algul kasvasid nartsissid teise koha peal, aga kahek-

sa aastat tagasi said need ümber paigutatud ja siis mõni aasta hiljem veel üks põld rajatud. 

«Kui sibulad välja võtta ja tütarsibulad eraldada, saab neid ju jälle rohkem maasse pista,» lausus Ivi Kasak. 

Mõnikord pidavat mõni möödamineja auto kinni ja koputavat pererahva uksele, et paluda luba lilli korjata. See luba on ka antud. Varem käisid Kasaku sõnul lapselapsed nartsisse müümas, aga nüüd on nad suured. «Eks lilled ilu jaoks meil praegu olegi,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles