Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2015/04/29/4011359t1h5af1.jpg)
Viljandi lennujaama külje all taluõuel satume silmitsi väikse koeraga, kes haugub, lõriseb ja näitab hambaid. Kepi najal kõndiv vanaperenaine keelab teda, aga too ei tee väljagi. «Muki on peremehe koer,» ütleb memm ja rehmab käega.
Pärast mõningast ringivaatamist jõuame väljas toimetava peremehe, mesilinde pidava 86-aastase Sulo Lüisteni. Kehva kõrvakuulmisega sõbralik mees kinnitab külalistele mitu korda, et Muki ei ole sugugi kuri ega hammusta.