Kui kõver on banaan?

Tunne Kelam
, Euroopa Parlamendi liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tunne Kelam
Tunne Kelam Foto: Jaanus Lensment / Postimees

BANAAN MAITSEB ühtemoodi hästi nii pulksirgena kui kuusirbi kombel kõverana. Banaani kõveruse reguleerimine on aga üks kõnekamaid kujundeid, mis on rahvasuus euronormide kohta liikvel. Paljudel neil kujunditel on ühel või teisel moel tõepõhi all. Samas on paljud omandanud rahvasuus hulga grotesksema mõõtme kui asi väärt.

Kui vaadata sedasama banaani kõveruse reguleerimise lugu, siis see sai alguse Euroopa Komisjoni 1994. aasta 16. septembril väljaantud määrusest, millega sätestatakse banaanide kvaliteedistandardid. Iseenesest on seal kirjas suures plaanis mõistlikud nõuded: Euroopa Liitu tarnitavad banaanid peavad olema rohelised ja valmimata, terved ja kõvad, ei tohi olla mädanenud või muljutud... Määrust lugedes on raske leida punkte, millega ei peaks nõustuma. Aga vägisi tekib küsimus: mis juhtuks siis, kui niisugust määrust ei oleks?

Muidugi, eks igat sellist määrust ja olukorda tule vaadata ajastu kontekstis. Me oleme ka ise tasapisi targemaks saanud. Enne Euroopa Liiduga ühinemist, ajal, mil euroraha kraanid meile alles tilkhaaval lahti läksid ja rakendati mitmesuguseid toetusi, olimegi ehk liiga agarad bürokraatiamasina ehitajad. Tahtsime «vanale Euroopale» iga hinna eest tõestada, et ka endises idablokis riik ja kõik selle süsteemid toimivad, ning keerasime teinekord ehk vindi üle.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles