MÕNI AEG tagasi pälvis suurt vastukaja teade, et saabuv talv võib Euroopasse tuua sellise pakase, millist pole nähtud sajandeid.
Ain Kallis: Kas eelolev talv tuleb tuhande aasta külmim?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt olevat Poola meteoroloogia ja veemajanduse instituudi klimatoloogid leidnud, et Golfi hoovuse aeglustumine põhjustab erakordselt käreda pakase. Septembri algul levitati meedias aga pommuudist, et Golfi hoovus võib koguni seiskuda naftakoguse tõttu, mis sattus Mehhiko lahte puurtornide avarii tagajärjel.
Kui 19. septembril sadas Põhja-Eestis kohati tihedat rahet, nenditi, et küllap see ongi esimene märk jubedast talvest.
KAS REKORDKÜLMA talve ennustusel on alust?
On üldteada, et Golfi hoovus on omamoodi radiaator, mis soojendab Põhja-Euroopat. Kui see ei suubuks kuumast Mehhiko lahest Põhja-Atlandi hoovusse, oleks meie kliima sarnane Siberi või Põhja-Kanada sama laiuskraadi alade omaga ning meie segametsade asemel laiuks tundra või metsatundra.
Golfi hoovus on väga võimas ja on välja arvutatud, et see veab endaga kaasas soojushulka, mis kataks sajakordselt inimkonna energiavajaduse.
PEAVALU hakkas Golfi hoovus tekitama viie aasta eest, kui brittide Southamptoni okeanograafiakeskusest pärit ekspeditsioon leidis, et see on 12 aasta jooksul nõrgenenud 30 protsenti. Arvutused näitasid koguni, et samas tempos nõrkemine langetaks Inglismaal õhutemperatuuri kiirusega kraad kümne aastaga.
Miljonitele inimestele lohutuseks osutasid aga kosmoseuuringute keskuse NASA teadlaste uurimused vastupidisele, hoovuse soojenemise tendentsile.
Suur avarii Mehhiko lahes lisas diskussioonidele hoovuse saatuse üle veelgi hoogu. Itaalia teadlase Gianluigi Zangari väitel põhjustab naftaleke vee temperatuuri alanemise Põhja-Atlandil ligi 10 kraadi võrra.
KAS MEID ootabki ees järsk kliimamuutus, nagu demonstreeriti katastroofifilmis «Päev pärast homset»?
Üks Briti kliimaprogrammide juht Chris West väidab, et Golfi hoovus võib seiskuda ainult tohutute mageveekoguste Põhja-Atlandil hoovuse teele sattumise korral, aga see pole mõeldav isegi Gröönimaa sula arvesse võttes.
Mitme maa teadlaste arvates võiks peale eelmainitud põhjuse Golfi hoovusele saatuslikuks saada vaid ookeani põhjas oleva mäeaheliku kiire kerkimine Šotimaa ja Islandi vahele. Ka see on väga ebatõenäoline, vähemalt lähemas tulevikus.
Kiired kliimamuutused ei toimu sugugi sellise stsenaariumi järgi, nagu võisime näha mainitud filmis.
SEDA, kas tänavune talv tuleb külm, normaalne või soe, ei oska keegi täpselt ennustada, isegi mitte suured meteokeskused.
Loodame, et meie näeme niinimetatud Harju keskmist talve, mis peaks olema pehmem meie külmapooluse Jõgeva keskmisest. Igatahes tuhande aasta, isegi sajandi külmim eesootav talv küll ei tule.