Ettevõtlusminister Urve Palo oma kabinetis majandusministeeriumis.

FOTO: Sander Ilvest (Postimees)

Uue valitsuse ettevõtlusminister, sotsiaaldemokraat Urve Palo leiab, et valitsus peaks kütuseaktsiisi tõstmisega aja maha võtma ning kaaluma võimuleppes sisalduvate lubaduste katmist vähemalt osaliselt teistest allikatest.

Mul on jäänud mulje, et sotsiaaldemokraadid on hakanud värskes koalitsioonileppes sisalduvate plaanide katteallikates kahtlema. Esmajoones käib jutt mõistagi autokütuseaktsiisi tõstmisest ja majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamisest. Miks alles nüüd? Kus te varem olite?

Ütlesin juba koalitsiooniläbirääkimistel väga selgelt, et ma ei poolda majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamist. Tuginesin konjunktuuriinstituudi uuringul, mis näitab üheselt, et selle sammu tulemusena saadav kasu on palju väiksem kui sellest sündiv kahju. Saaksime riigikassasse juurde veidi üle 20 miljoni euro, kuid kahandaksime turismisektoris tarbimist ning seaksime suure hulga töökohti löögi alla.

Ometi sai see punkt koalitsioonileppesse sisse.

Jah, aga klausliga, et me alles kaalume seda ideed. Ja alates 2017. aastast.

Läbirääkimiste ajal oli kõigil väga kiire ja võib-olla meie partnerid ei tahtnud kõikidesse detailidesse põhjalikult süüvida. Seepärast on algusest peale minu siiras soov ja usk olnud, et sisulise analüüsi kaudu jõuavad kõik lõpuks veendumuseni, et see poleks mõistlik samm. Et otsus tahetakse langetada juba tänavu mais, oli minu jaoks halb üllatus.

Teil näikse nüüd eriarvamus olevat ka kütuseaktsiisi tõstmise osas. Seda te minu teada võimukõnelustel välja ei öelnud, see on nähtavaks muutunud nüüd, kui avalikkus on tagajalgadele tõusnud.

Selle taga analüüse polnud. See pandi võimaliku katteallikana lauale. Ja jällegi ma ütlen, et eks ajad olnud kiired.

Ettevõtlusministrina on minu töö vaadata ettevõtlusvaldkonda laiemalt, sealhulgas võimalikke muudatusi maksudes ning teistes riigi kohaldatavates meetmetes. Minu asi on vaadata, kuidas üks või teine otsus ettevõtjaid puudutab. Seepärast palusingi nüüd, vahetult pärast ametisse asumist, majandusministeeriumi analüüsiosakonnal teha analüüs, mis näitaks, kuidas plaanitav aktsiisitõus meie ettevõtluskeskkonda mõjutab. Vastavalt sellele, mida sealt näen, informeeringi oma koalitsioonipartnereid. Analüüs valmis üleeile.

Mida te sealt täpsemalt välja lugesite?

Kui vaadata kogu Eesti majandust, siis oleks mõju pigem tagasihoidlik. Kütus moodustab toodangu väärtusest keskmiselt alla kolme protsendi.

Aga majandusharude kaupa on pilt väga erinev. Kõige kehvemasse valgusesse satuksid põllumajandus, kalandus ja maismaatransport, sest seal kasutatakse eeskätt diislikütust. Just diisel muutuks meil teiste riikidega võrreldes kallimaks. Kui teised riigid aktsiise ei muuda, oleks me praeguse kava kohaselt aastaks 2019 Euroopa Liidus diisli kalliduse poolest lausa neljandal kohal. Mis eriti tähelepanuväärne: sellisel juhul oleks meie diislikütus 25–35 protsenti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Need on riigid, kellega me võrdleme oma tööstussisendit.

Milline on seega teie praegune poliitiline sõnum?

Ma ei ole öelnud, et me ei tohiks seda (aktsiisi tõstmist – toimetus) mingil juhul teha. Küll aga olen seda meelt, et me peaks kabinetis seda teemat värske analüüsi valguses arutama: kas ja mil moel me kütuseaktsiisiga edasi lähme? On ju ka variant teha järgmisel aastal nii nagu planeeritud, aga edaspidi võtta sammud lühemaks. Me ju ei tea, kuidas teised riigid käituvad, ning peame olema valmis paindlikult kohanduma, et mitte panna oma ettevõtlust ja tööstust konkureerivate riikidega võrreldes raskesse olukorda.

Vaadates seda, kuidas eriarvamused kipuvad juba valitsuse esimestel töötundidel kuhjuma, tekib vägisi küsimus, miks teie, sotsiaaldemokraadid, üldse selles koosluses kaasa mängida pingutate. Miks te ei ole üritanud Keskerakonna toel selgelt vasakpoolset valitsust teha?

Tegelikult on praegune koalitsioonileping suuresti sotsiaaldemokraatide nägu. Saime sinna sisse väga olulisi ja suuri asju, mida oleme ammu tahtnud ära teha. Selle nimel tasub pingutada.

Katteallikad on alati kõige raskem vaidluskoht, sest eri vaadetega erakonnad näevad neid asju väga erinevalt. Seepärast loodangi, et meie partnerid on valmis aktsiisi teemale selginenud olukorras uuesti otsa vaatama. Me peaks arutama võimalikke muid katteallikaid, mis oleks kõigile söödavad. Loomulikult ei saa see arutelu olema kerge, aga elame, näeme.