Majandusteadlane: põhimõtteliselt tuleb kütuseaktsiisi tõusu toetada

Jüri Sepp Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu ülikooli majanduspoliitika professor Jüri Sepp tõdeb, et kui riigis tahetakse teha häid asju, mis nõuavad suuri kulutusi, tuleb kusagilt nendeks raha leida ning üldiselt soovitavad eksperdid eelistada kaudseid makse. Seda, et aktsiiside tõstmine käivitab uue üldise hinnatõusu, ta ei usu.

Jüri Sepp nentis, et avalikkuses räägitakse korraga erinevatest asjadest. «Mõni toob välja kogutõusu – selle, mis on planeeritud mitme lähima aasta peale, ja see on loomulikult suurem. Valitsus rõhutab jälle, et tõus on järkjärguline,» rääkis ta. «Ühe aasta tõus ei ole väga dramaatiline, aga kui see jätkub mitmel aastal, on see loomulikult märgatav.»

Jüri Sepp, millise hinnangu te valitsuse kütuseaktsiisi tõstmise plaanile annate?

Mis siin ikka, põhimõtteliselt tuleb seda toetada. Kui tahame riigis ellu viia häid, kulutusi nõudvaid asju, milles koalitsioonipartnerid on kokku leppinud, siis kusagilt tuleb see raha leida. Üldiselt peavad nii OECD (majanduskoostöö ja arengu organisatsioon – toimetus) kui muud maksueksperdid kaudseid ja tarbimisega seotud makse soovituslikeks.

Mingis mõttes seostub kütuseaktsiis ideega, et vaja on keskkonnamaksude reformi. Terviklikku maksureformi ei ole muidugi tulnud ja selge see, et niisugusel sammul on majandusarengu seisukohast suuri vastuargumente. Lõppude lõpuks nõuab see niisiis ikkagi poliitilist otsust, mis kaaluks ära nii keskkonnahoiu kui majandusarengu vajadused. Kahjuks on seda laadi otsuseid nii-öelda otsevalemiga arvutada väga keeruline, kui mitte võimatu. Ka ideoloogia mängib rolli.

Viimastel päevadel on räägitud palju kütuseaktsiisi laialdasest mõjust. Kas te näete võimalust, et kütuseaktsiisi tõstmisest võiks saada uue üldise hinnatõusu mootor?

Ma ei usu seda. See on hoopis väiksema mõjuga tegur kui oht, millele on ka keskpank tähelepanu juhtinud: viimastel aastatel on palgatõus ületanud tootlikkuse tõusu. Üldine inflatsioonioht tuleneb pigem palgatõusust.

Ohtu, et kütuseaktsiisi tõusust tulenevad protsessid söövad ära inimeste palgakasvu, te ei näe.

Mingil määral see palgakasvu kindlasti vähendab. Kokkuvõttes on see natuke raha ühest taskust teise tõstmine. Aga on ju valitsus otsustanud teha teatud sihtotstarbelisi kulutusi näiteks laste ja vähekindlustatud inimeste heaks. Siis tulebki ju raha kelleltki teiselt ära võtta, vastasel korral ei saa selliseid asju lihtsalt teha.

Kuidas suhtute alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmisesse?

Väga palju võimalusi lisatulude teenimiseks ei ole. Kui lähtuda sellest, et meil on vaja lisaraha soovitud programmi elluviimiseks, siis... Nagu on ka valitsusjuht ise öelnud, tuleb valida halbadest variantidest parim. Aktsiiside tõstmine on siiski parem kui tõsta üldist tulu- või käibemaksu.

Ma ei mäleta, kes selle plaani välja käis, aga mina isiklikult leian, et ka üheprotsendiline üldine käibemaksu tõus võiks olla midagi, mille majandus ja ka inimesed neelavad alla suhteliselt kergesti. See annaks ehk märkamatumalt kätte need vahendid, mida saada tahetakse.

Kas kriitika, mis on valitsust tabanud, on asjatult suur?

Need huvirühmad, keda selline samm otseselt puudutab, reageerivad täiesti loomulikult.