Sest ajast, tõsilugu see, on merevesi soolane

Foto: Alo Lõhmus

Kas teadsite, et maailmameri oli kunagi mage? Aga kuidas see siis soolaseks sai? Tuntud laulusalmi järgi võiks arvata, et süüdi oli heeringas. Tõe jälile aitas Sakalal jõuda merebioloog Jonne Kotta.

 Kui nüüd teadusemehe jutt väga lihtsalt lahti seletada, siis sadas kunagi aegade alguses Maa atmosfääris tekkinud pilvedest vesi maapinnale ja moodustas jõgesid, mis siis omakorda ookeani voolasid. Vesi oli küll klassikalises mõttes mage, kuid mere poole voolates lahustus selles ka vähesel hulgal soolasid. Peale jõgede kantud soola sattus ookeanivette seda mandritriivi tagajärjel maakoore pragudest ja vulkaanipursetest. Ja niimoodi kümneid, sadu miljoneid aastaid ühtejutti.

Sedasi saab väikesest soolakogusest lõpuks ikka päris suur. Tegelikult ongi sedasi, et kui võtta kokku kõikides meredes ja ookeanides sisalduv sool, saaks sellest tervet maakera katva pilvelõhkujakõrguse soolamäe. Aga jah, vett, milles see on lahustunud, on ju samuti palju. Kogu meie planeedist moodustab vana hea H2O tervelt 71 protsenti ning sellest omakorda 97 protsenti on soolane.