Seenehooaeg peidab endas eluohtlikke riske

Mürgistusteabekeskuse andmeil kirjeldavad paljud helistajad võõraid kübarakandjaid kui tundmatuid valgeid seeni. Pildil on surmavalt mürgine noor valge kärbseseen, mida on segi aetud söödava šampinjoniga.

FOTO: AIVAR AOTÄHT/SAKALA

Asjatundjad panevad huvilistele südamele korjata ainult neid seeni, mille söödavuses kindel ollakse, sest kontrollimatu eksperimenteerimine võib lõppeda kurvalt.


Terviseameti mürgistusteabekeskuse peaspetsialist Mare Oder ütles, et võimalike mürgiseente pärast on keskus tänavu saanud paarkümmend telefonikõnet. Esimene jäi mai keskpaika ja oli tavapäraselt seotud kevadkogritsaga, mis on toorena ohtlikult mürgine, kuid õigetes tingimustes kaks korda kupatatult hea söögi­seen.*

«Eelmiste aastatega võrreldes on tänavu meie poole sagedamini pöördutud palvega identifitseerida metsast koju toodud, vahel ka juba purki pandud või toiduks tehtud seent,» lausus Oder. «Telefoni kaudu seent määrata on paraku ülimalt ohtlik. Oskame nõu anda, kui huviline teab seent, aga kõhkleb, kas seda sobib toiduks tarvitada.»

Organismi eripära

Peaspetsialisti kinnitust mööda pole mürgistust vaja karta mürgiseenega korvis või ämbris kokkupuutunud söögiseenest, kui mürgiseent ennast toiduks ei tarvitata. Samuti pole inimesele ohtlik, kui ta käega mürgiseent katsub.

Mare Oder sõnas, et kui seene söömine halba enesetunnet põhjustab, pole vaevuse leevendamiseks alati haiglaravi vaja ning teinekord pole tegu mürgistusega, vaid pigem sellega, et organism mõnda seent ei talu. Näiteks sooriisikas või kuldmampel võib ühtedele inimestele halvasti mõjuda, samas kui teised söövad ja kiidavad. Selliseid seeni on veelgi.

On ka selliseid kübarakandjaid, mis põhjustavad mürgistuse koos alkoholiga, näiteks voldiline tindik või hobuheinik.

«Üks rühm helistajaid on inimesed, kes on söönud tuttavate pool mõnda seenerooga ning koju naasnuna hakanud kahtlema selle ohutuses. Oleme palunud siis võõrustajatega uuesti ühendust võtta ja püüda seenes selgusele jõuda, et õigeid soovitusi anda,» rääkis Oder.

Nagu ta märkis, saab pärast seente söömist tekkinud halva enesetunde puhul helistada mürgistusinfoliinile 16662 või oma perearstile. «Kui enesetunne halveneb nädalavahetusel, on mõistlik kontakteeruda häirekeskusega ja paluda appi kiirabi või leida võimalus minna lähimasse erakorralise meditsiini osakonda.»

Tundmatu valge seen

«Uut laadi kõned on tänavu olnud seotud turult ostetud seentega, mille puhul on tekkinud kahtlus, kas tegu pole rohelise kärbseseene või tavavahelikuga,» lausus Mare Oder.

Kõige sagedamini helistatakse mürgistusteabekeskusse niinimetatud tundmatute seente pärast. Need on juhtumid, kui inimene ei tea, mis seened ta metsast koju tõi ja teinekord ka ära sõi. Vahel kirjeldab helistaja korvi pandud võõraid kui mingeid valgeid seeni.

«Valged seened olgu korjamiseks ikka väga kogenud seenelistele, sest seda värvi seente hulgas on mürgiseene oht pühapäevakorjajale suurim,» toonitas Oder.
«Peale igakevadiste kevadkogritsate juhtub kõige sagedamini mürgistusi rohelise ja valge kärbseseenega. Pisut vähem on õnnetusi vöödikutega.»

Mürgistuskeskuse teada oli tänavu kõige raskem seeneõnnetus Ida-Eestis. Pärast kukeseente ja «mingite valgete seente» toiduks tarvitamist tekkis mürgistus, mis viis inimese haiglasse intensiivraviosakonda ja sealt edasi uue maksa ootele.

«Kui tundmatuid seeni pole veel söögiks tarvitatud, oleme soovitanud need kulutatud rahast ja ajast hoolimata siiski minema visata, sest terviserike nõuab nii aega kui raha kulutatust mitu korda enam,» lisas Oder.

Oht seenemürgistuse tagajärjel surra on reaalne ning seda on Eestis varem juhtunud.

Tagasi üles