Korraliku kisakooriga koolijuht

Foto: Kristi Kivestu

Kui Viljandi Jakobsoni kooli hoolekogu üritas ühtäkki kangutada ametikohalt pikaaegset direktorit Eero Järvekülge (65), meenutas see bumerangi lennutamist, sest plaan pöördus umbusalduse algatajate endi vastu: saalitäis lapsevanemaid soovis umbusaldusavalduse tagasivõtmist ja nõudis ühtlasi hoolekogu avalikku vabandamist.

Direktor on koolis inimene, kellega õpilased üldjuhul väga palju kokku ei puutu – kui nad just mõne küsimuse pärast tema kabineti ust kulutama ei pea. Heal juhul surub korralik koolilaps direktorile käe pihku mõned korrad aastas kiituskirja vastu võttes. Sellest oli aru saada ka Jakobsoni kooli vilistlaste või praeguste õpilastega juttu ajades. Nad kirjeldasid Eero Järvekülge normaalse direktorina, kellest pole mingeid erilisi mälestusi jäänud.

«Oli tore direktor,» leidis üks. «Mulle tundus ta täiesti normaalsena: ei paistnud nõmedana ega ka super cool’ina,» lausus teine. «Soliidne härrasmees,» märkis kolmas. «Ei oska midagi öelda,» tõdes neljas.