Kõo kandi põllud mustavad lõunast saabunud hanedest

Rännul Venemaa tundrate poole teevad haned Eestis peatusi ja põhjustavad põllumeestele tuska, maiustades talinisupõldudel.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Põhja-Viljandimaa põllumehed on püsti hädas hanedega, kes nende nisupõldudel maiustamas ja rasva kogumas käivad.

Maakonna suurima piimatootja Mangeni PM-i juht Meelis Venno sõnutsi põllud lausa mustavad lindudest. «Iga aasta tuleb neid aina juurde,» rääkis ta. «Tänavu on nad kuidagi eriliselt agressiivsed, kakuvad talinisu taimi üles ja söövad.»

Ettevõttel kasvab nisu 277 hektaril ning Venno sõnutsi võib hanesid näha kõigil põldudel. «Ei jõua neid taga ajada ega peletada. Söövad, siis söövad, hiljem kasvab tühjades kohtades malts ja muu umbrohi,» kurtis Venno.

Haned on seal kandis olnud kaks nädalat. Venno tähelepanekut mööda jäi neid vahepeal justkui vähemaks, aga siis tulid ringiga tagasi, sest Venemaal on arvatavasti liiga külm. «Ju tahavad veel meie arvelt rasva koguda. Teevad Eesti puhtaks ja alles siis tõttavad idanaabri juurde,» sõnas Meelis Venno.

Varem pole nii palju olnud

Osaühingu Saimre Viljakasvatus agronoom Tõnis Riisk ütles, et selle ettevõtte maadel väga palju hanesid ei ole, ehkki Kärstna lähistel asuv Veisjärv võiks neid ligi meelitada.

«Kõo kandis on mul endal väike ettevõte ja sealsetel talinisupõldudel on hanesid meeletult. Nad närivad lehed ära, õnneks taimi ei ole maast välja tõmmatud,» kõneles Riisk. «Nii suurt hanede hulka ei ole ma meie kandis kunagi varem kohanud. Ehk on siin nende lennukoridor? Järvamaa servas on neid samuti väga palju.»

Meelis Venno lisas, et hanedele meeldib ka rohumaadel. «Seal pole astumiseks kohta, junn on junnis kinni, aga taimestik on tugev ja suurt kahju seal ei sünni, ehk isegi väetavad veidi. Õnneks ei ole tänavu saanud veel hernest ja maisi külvata – haned nokiksid need põllud kohe puhtaks. Mõnel aastal on nad hiljem saabunud, siis ongi nii läinud,» kõneles ettevõtte juht.

Tarvastu vallas asuva osaühingu Karpo juhi Kalev Nurga sõnutsi mustab hanedest ka Võrtsjärve-äärne polder.

Taevas kihab

«Taliodra lõppsaagist ehk võtab 10 protsenti, aga põhiliselt on nad rohumaadel, kus suurt kahju ei sünni,» rääkis Kalev Nurk. «Oleme kahjudega leppinud ja hanedega harjunud. 20 aastat tagasi neid nii palju ei olnud.»

Ta nentis, et valvurit ei jõua põldudele panna. «Üks paugutaja meil on, ehk paneme selle tööle. Kui autoga mööda sõidan, panevad lendu küll, nii et taevas mustab, aga kohe on ringiga tagasi.»

Ornitoloog Jaanus Aua andmetel on läbirändavate rabahanede ja suur-laukhanede põhilised talvitusalad Hollandis ja Belgias ning Eesti asub nende jaoks umbes poolel teel pesitsusalale Venemaa tundras. Haned peatuvad meil tavaliselt kaks või kolm nädalat, vaid harva kauem. Peatuse pikkus sõltub tsüklonite liikumisest ja valdavate tuulte suunast, aga ka kevade arengust põhja- ja kirdepoolsetel aladel.

Haned ei peatu igal kevadel sugugi samas piirkonnas. «Aastad ei ole kaugeltki vennad: mõnel aastal pühib rändemass üle Lääne-Eesti, mõnel aastal on neid hulganisti Kagu- ja Ida-Eestis,» rääkis Aua. «Seega on hanede suur hulk Kõo piirkonna põldudel suure tõenäosusega vaid konkreetset aastat ilmestav fenomen ja järgmisel aastal ei pruugi sama piirkonna põldudel peatuda ainsatki hane.»

Tagasi üles