Kaardimakseta pubis on õlu telefonikõne kaugusel

Praegu Tegelaste Toas katsetatava uue mobiilimakse rakenduse lõid Viljandimaalt pärit ettevõtlikud mehed Rode Luhaäär ja Erki Adams. Foto: Elmo Riig

Viljandi vanalinnas tegutseva Tegelaste Toa pubi kliendid teavad hästi, mis tunne on leti ees tellimust esitades avastada, et taskus pole sentigi. Kui teistes toidukohtades läheb sel juhul käiku pangakaart, siis seal polnud kuni viimase ajani muud valikut kui ostust loobuda või teha tiir lähima rahaautomaadi juurde. Hiljuti lisandus veel üks võimalus.

Tegelaste Toa alguspäevil sai seal tasuda ka pangakaardiga, kuid mõne aja pärast otsustas omanik sellest makseviisist majanduslikel kaalutlustel loobuda. Sestsaadik on pubi leti kohal ilutsenud pangakaartide tähised, millele on demonstratiivselt punane rist peale veetud.

Pubi pidaja Jüri Müllersoni meelest on üks protsent, mis kaardimaksete pealt pangale tuleb ära anda, väikeettevõtjale ülekohtuselt suur koorem. «Räägitakse küll, et Euroopa Liit hakkab oma direktiividega määra piirama, aga ma ei tea, kas ja millal see võiks tegelikkuseks saada. Kui protsenti alandatakse, võime pankadega asja uuesti arutada. Praeguses olukorras on väikestes ärides tulevik alternatiivsete lahenduste päralt,» kõneleb ta.

Sellest, et Müllerson võtab oma sõnu tõsiselt, annab muu hulgas tunnistust asjaolu, et Tegelaste Tuba on Eestis üks kahest kohast, kus katsetatakse Paytailori-nimelist uut tüüpi mobiilimakse rakendust.

Viljandimaa mehed

Paytailori taga on samanimeline idufirma, mille tänavu asutasid Viljandimaalt pärit, ent praegu Tallinnas elavad ettevõtlikud mehed Rode Luhaäär ja Erki Adams. Kaugelt üle Eesti piiride ulatuvate ambitsioonidega ettevõtet võibki pidada Viljandi firmaks, sest selle juriidiline aadress on siin ja just siin tehti ka katseprojektiga algust. Lisaks on innovatiivne makseviis katsetamisel pealinnas Solarise kaubanduskeskuse Juustukuningate poes.

Esialgu pakub projekt maksevõimalust EMT võrgus olevate mobiiltelefonide omanikele. Kui aga ettevõtmine end lähikuudel tõestab, laieneb teenus ka teiste operaatorite klientidele.

Lühidalt seletades pole Tegelaste Toas õlut või suupoolist osta soovival inimesel tarvis teha muud kui anda märku, et ta on huvitatud telefoni teel maksmisest. Seepeale võtab teenindaja kõrtsi mobiiltelefoni ja sisestab sellesse summa täpselt samamoodi, nagu ta teeks seda kassaterminali kasutades. Siis annab ta kliendile numbri, millele tollel tuleb kohe sealsamas helistada. Kui torust kõlab kinnitus, et käsklus on edastatud, ning ka kaupmees saab oma telefonile vastava kinnituse, ongi makse sooritatud. Ainus erinevus traditsioonilise kaardimaksega võrreldes on see, et kulutatud summa ei kao digitaalsest rahakotist kohe, vaid lisandub hiljem mobiiltelefoni arvele.

Kaupmees ei tasu sellise teenuse puhul makse pealt midagi, tema kanda on terminali rent. Küll aga lisandub ostja arvele 40 senti sõltumata tasutava summa suurusest. Sellest 32 senti läheb operaatorile ja kaheksa senti Paytailorile.

Idee sündis Oxfordis

Rode Luhaääre peas hakkas niisugune mobiilimakse idee võrseid ajama paar aastat tagasi Inglismaal Oxfordis, kus ta oma äriteadmisi täiendas. «Panin Suurbritannias tähele, et väikestes müügikohtades nõutakse kliendilt kaardimakse puhul vähemalt viie naela suurust ostu, et katta panga tasu. Paljudes kohtades puudus kaardimaksevõimalus sootuks. See kasvatas veendumust, et terves maailmas oleks võimalik mobiilimaksete abil inimeste elu märksa mugavamaks ja odavamaks muuta,» räägib ta.

Viljandi pubi mõlkus meeles

Ühtlasi ei salga Rode Luhaäär, et äriplaani kontseptsiooni välja töötades mõlkus tal mõtteis Tegelaste Tuba, kus ta viljandlasena oli olnud mitu korda silmitsi ebamugava olukorraga, et sularaha polnud käepärast.

Luhaääre sõnul toetubki nende praegune plaan soovile pakkuda kaupmeestele alternatiivset võimalust, et nad ei peaks iga kuu pangale kopsakat summat maksma, vaid saaksid teenitud raha kasutada näiteks töötajate motiveerimiseks. «Meie lahenduses maksab ülekande eest klient. Sisuliselt on see samasugune mugavusteenus nagu mobiilne parkimine või bussipileti laadimine,» võrdleb ta.

Paytailori asutaja ei aja tagasi, et pubis näiteks üht õlut ostes on 40-sendine teenustasu üksjagu soolane. Samas rõhutab ta, et sama palju tuleb juurde maksta suuremate summade puhul, mis teisisõnu tähendab, et soovi korral võib mitu inimest ostu ühiselt sooritada ja niimoodi odavamalt läbi ajada. Tegelaste Toast saadud esimesed kogemused olevatki juba näidanud, et mobiilimakseid tehakse 15–20 euro kaupa.

Esimese kolme nädalaga, mil Tegelaste Toas Paytailori rakendust on pakutud, on seda kasutatud veidi enam kui kümnel juhul. See on Rode Luhaääre hinnangul piisav hulk, olemaks tuleviku suhtes optimistlik. «Tarbimiskultuuris tuleb väike murrang tekitada. Kui inimesed võimalusest rohkem teada saavad, hakkavad nad ka julgemalt seda kasutama.»

ARVAMUS

JÜRI MÜLLERSON,
Tegelaste Toa pubi pidaja

Paytailor on kliendile kiire, innovatiivne, selge ja riskivaba teenus. Negatiivne pool on see, et rakendus on veel vähe tuntud ja Eesti inimesed pole altid suvalisele numbrile helistama, kui see tähendab neile rahalist väljaminekut. Lisaks piiravad telefoniteenuseid igasugused limiidid.

Laias plaanis on mobiilimakse levik eeskätt usalduse ja harjumuse küsimus. Mina usun küll, et väikestes toitlustuskohtades on sellel tulevikku. Vähemalt niikaua, kuni pangad oma teenuste eest seitse nahka koorivad.