Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2015/03/21/3893053t1h6fd5.jpg)
SADAKOND AASTAT tagasi liikus Euroopas kõnekäänd, mille pani oma Švejki lugudesse kirja Jaroslav Hašek: «Valitsus, kes tõstab õlle hinda, ei püsi kaua!» Tänapäeval see eriti paika ei pea, aga Eesti värske valitsuse vastu on tõusnud üsna vali nurin tuleval aastal kütuseaktsiisi 14 protsendi võrra kergitamise teemal. Selle enneolematult suure kerkega kaasneb paljude kaupade ja teenuste hinna tõus, mis muudab plaanitavatest tulumaksusoodustustest loodetava toimetuleku paranemise nullilähedaseks.
Läbi sordiini all hoitud vaidluste, valu ja vaeva kokku pandud valitsus, keda mõni politoloog peab varumeeste kogumiks, koosneb paljuski poliitikutest, kel pole hallatavas valdkonnas haridust ja erialast ettevalmistust. Kahtlemata eeldab see nõunike hulga suurendamist ja ka parteilist ohjeldamist niinimetatud tagatubades, et ära hoida suuremaid viltuminekuid. Ees aga ootab valitsusametnike koondamine, nii et targad inimesed ei riski end pakutavate töökohtadega siduda.