Juhtkiri: Maamehe mured

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Elmo Riig / Sakala

Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Kui meie mõtleme Eesti hüljatud maakohtades vaid riigi ebaõnnestunud regionaalpoliitikale, siis välismaalased naudivad meie puutumatut loodust. Kultuurmaastikega võrreldes mõjuvad meie võsastunud paigad mõnusalt metsikuna ning räägivad võimalusest pageda linnakära eest kolkasse. Kindlasti on selline romantiline lähenemine ühest küljest õige, teisalt tähendavad need nähtused ääremaa elanikele igapäevast muret oma olme pärast.


Maal elamine on igas riigis omamoodi hüve, mille eest tuleb maksta. Küllap lepivad sellega ka hajakülade elanikud ise, kuid küsimus on hinnas. Kui kulukaks kujunevad lapse õuemuru ja oma aia saadused?

On kurdetud, et meie poliitika on liiga Tallinna-keskne. Tuleb silmas pidada, et Eestis elab pealinnas umbes samas suurusjärgus rahvast kui maal. Oleks ju igati õiglane, et ühtviisi on kaitstud nii Läti piiri äärse küla elaniku kui põlise tallinlase huvid. Paraku see nii ei ole.

Mõnikord on maainimestele ette heidetud, et nad ei suuda oma elu korraldada ja tugevat kogukonda luua. Seejuures tuuakse hea toimetuleku näiteid mõne Inglismaa kirikuküla elu kajastava teleseriaali stiilis.

Ei saa eirata tõsiasja, et Eesti rahvastiku tihedus on Lääne-Euroopa omaga võrreldes üle kolme korra väiksem. Meie külad ei hakka arvatavasti kunagi sarnanema ekraanilt tuttava britipärase idülliga. Arvestades eestlase eraklikku loomust, saab šnitti võtta pigem Skandinaaviast, kus maal elab rahvast veel hõredamalt kui meil. Siiski on kõige tähtsam, et me ei jääks lootma üksnes võõra eeskuju peale, vaid selgitaksime välja, kus me ise oleme ja kuhu tahame minna.

Sellest eesmärgist kõnelevad kaks viimase aja algatust: maarahva kongress ja ettepanek koostada maaelu arengu aruanne. Mõlema puhul on välja öeldud, et neid ei tohi käsitleda päevapoliitiliste ettevõtmistena.

Milliseks kujuneb kongress, sõltub paljugi saadikutest. Maaelu arengu raporti puhul tuleb aga silmas pidada, et ehkki esile võib kerkida pealinnale väga võõraid küsimusi, ei tohi seda kasutada selleks, et süvendada veelgi lõhet kahe Eesti vahel.

Tagasi üles