Tõnu Kiviloo – tubli mees, aga...

Foto: Kristi Kivestu

Kolmapäeva pärastlõuna Kõpu alevikus meenutab vägisi kaadreid animafilmist «Peetrikese unenägu». Kirgas kevadpäike on heledad, enamasti kollase laudisega madalad majad särama löönud ja tugev läänetuul külastuskeskuse ees mastis hiiglasliku sinimustvalge lipu sirgu puhunud. Koht näeb välja kaunis ja kodune. Aga inimesi pole.

No mitte ainsatki hingelist! Vaata, kuhu tahad. Keera autoga ükskõik millisest teeotsast sisse. Pole ühtegi kohalikku, kelle käest sel nädalal suure tähelepanu osaliseks saanud vallavanema Tõnu Kiviloo kohta arvamust küsida. On’s tõesti õigus neil, kes viimastel päevadel üle-eestilises meedias üksteise võidu Kõpu valda ja selle juhti mõttetuks ja ebavajalikuks on sõimanud?

Pärast mõningast tiirutamist õnnestub Sakalal siiski juttu teha käputäie kõpulastega: kergelt nokastanud umbuskliku olemisega vanema mehe, kahe elevil keskealise proua, autot putitava noorsandi ja jalgratta pedaale tallava vanamemmega. Näod ja natuurid on erinevad, kuid vastused äravahetamiseni sarnased, justkui oleks keegi kõigile kohalikele ühesuguse heliplaadi taskusse surunud ja käskinud võõrast uudishimutsejat kohates selle peale panna.

«Tubli mees on, aga...» alustab pooleldi kogeledes vindine külamees. Mis aga? «No ega ta ikka päris puhas poiss ole. Väga palju head on vallale teinud, aga vähemalt sama palju ka endale.»

Sama mõtet, vaat et identses sõnastuses jagavad kõik ülejäänud vastanud. Ikka ja jälle kostab rääkija suust esmalt kiitus Tõnu Kiviloo tubliduse kohta ning kohe sinna otsa arglik aga.

Kõpulaste ühene hinnang on, et Kiviloota poleks nende kodukant praegu pooltki nii nägus ja tegus, kui see on. «Tema pea ikka lõikab,» märgib üks. «Elu on tema ajal kõvasti edasi läinud,» kiidab teine. «Paistab, et ta ei oskagi käed rüpes logeleda,» iseloomustab kolmas.

Kui aga jutt edeneb, nenditakse järjepanu, et vallavanema aastaid tulemuslikult kirjutatud europrojektide taga on midagi kahtlast.

«Ta juhib valda nagu oma firmat,» poetab üks vallakodanik, kuid keeldub konkreetsetesse ebakõladesse laskumast.

Niisiis on kahtlused sama hästi kui vee peale kirjutatud ja võivad vabalt liigituda alusetuks laimuks. Aga tee mis sa tahad, rahva suud lukku ei keera.

Samas jääb fakt faktiks. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ametnikud pöörasid mullu 14. jaanuaril Viljandimaa väikseima valla valitsuse ruumid läbiotsimise käigus pahupidi ja viisid vallavanema tööpäeva esimesel minutil Tartu arestimajja ülekuulamisele. Järgmisel nädalal tuleb mehel asuda end kohtu ees korruptsioonisüüdistuse eest kaitsma.

2000. aastast Kõpu valda juhtinud Kiviloole heidetakse ette esiteks vallavalitsuse tehingute korraldamist endaga seotud ettevõtetega. Teiseks süüdistatakse teda vallalt vara ja esemete, näiteks mööbli, kütuse ja raha omastamises. Kolmandaks käib jutt ühelt osaühingult enam kui 4000 euro omastamisest. Neljandaks pannakse omavalitsuse juhile süüks riigile ligi 

80 000 euro suuruse kahju tekitamist seoses maaelu- ja põllumajandustoetuste taotlemisega.

Pärast seda, kui uurijad olid eelmise aasta hakul Tõnu Kivilood kaks päeva trellide taga pinninud, tunnistas too Sakalale, et toimunu on tema tervise löögi alla pannud. Samas jätkas ta valla juhtimist väliselt täpselt samamoodi, nagu oli teinud varem. Endiselt on Kõpus teema number üks mõisa peahoone kujundamine ahvatlevaks itaaliapäraseks turismikeskuseks.

Sestap ei teinud kohalikud erinevalt ülejäänud Eestist suuri silmi, kui läinud nädalal ilmus vallamaja uksele silt, et asutuse kollektiiv sõidab mõisakoolide programmi raames Itaaliasse koolitusreisile.

Nii ongi. Kiviloo libisebki alati kõikvõimalikest projektidest, koolitusprogrammidest ja abistruktuuridest läbi nagu nuga võist.

«Projekti kirjutamine kukub tal hästi välja. Ta teab, milliseid sõnu kasutada ja mis nupu peale vajutada, et asi oleks edukas. Lisaks on tal suur tutvusringkond,» ütleb Kõpu vallavalitsuse liige ja kohalik põllumajandusettevõtja Tõnu Vreimann.

Keegi ei vaidle vastu väitele, et mõisamajandus on Kiviloo südameasi. Ta on mõisakoolide teemast läbi imbunud ega häbene ka välisreisidel uhketesse villadesse ja veinikeldritesse tikkuda. Ajaloo elluäratamine, olgu siis hoonete taastamise, toidukultuuri või hea veini kaudu, on see, mis teda iga kell käivitab. Lisaks renoveeritud Suure-Kõpu mõisakoolile on selle ilmekaks tõestuseks aastaid tühjalt seisnud vana meierei ehitamine omanäoliseks külastuskeskuseks.

Ent ajalugu pole kaugeltki ainus valdkond, kus leidub inimesi, kes Tõnu Kivilood kui osavõtlikku ja abivalmis meest kiidavad. Nii näiteks on ta paljude aastate jooksul end jaganud Viljandi ralli, allveeorienteerumise meistrivõistluste ja maasturite off-road-suvesõitude vahel. Häid sõnu pillavad tema kohta ka pärimusmuusikud, kes tema õhutusel on just Kõpus oma iga-aastasi noortelaagreid korraldanud.

Kiviloo tuttavad tähendavad, et too on suure organiseerimisvõimega inimene, kes tahab endast jälge jätta. Kord juba ette võetud asja ta naljalt poole peal ei katkesta.

Viljandi ralli pikaaegne eestvedaja Sven Heinlaid tunnistab, et pole Tõnu Kivilooga viimase aasta vältel suhelnud, kuid ei taha pausi põhjustest rääkida. Ta annab mõista, et eriarvamused on tekkinud isikliku elu pinnalt. «Meil on siin, jah, üks eriarvamus, mis tahaks seletamist, aga see pole ajalehejutt.»

Sellest hoolimata nimetab Heinlaid Kivilood väga normaalseks vennaks. Just Kõpu vallavanem oli ju see, kes kannustas rallimeest kümme aastat Viljandimaal võistlusi korraldama. «Olime temaga põgusalt trehvanud ja kui ma hakkasin Viljandi kandis maad sondeerima, oli tema see, kes käis peale, et seal oleks sellist üritust väga tarvis.»

Varsti oligi Kiviloo Heinlaidi kõrval Viljandi ralli korraldusmeeskonnas nõu ja jõuga sees ning tegutses mõne aasta isegi võistluste direktorina. Vähem informeeritutele olgu öeldud, et üldjuhul valitakse ürituse direktoriks inimene, kel on kohapeal ohtralt kasulikke tutvusi ja kes teab, mis nööre eesmärgi saavutamiseks sikutada.

Palve peale tuua välja mõni Kiviloo negatiivne iseloomujoon rõhutab Heinlaid kõigepealt, et üdini positiivseid inimesi pole olemas. «Kõigil meil on oma puudused ja sellepärast ei tohi te mu juttu praegu mustamisena võtta. Aga jah, vahel kaldub ta autoritaarsusesse. Kui ta on endale vaimusilmas millestki pildi ette maalinud, on teda keeruline murda. Olen pidanud teda autospordi alal paar korda vägisi põlvili suruma. Mis seal salata, päris valjuhäälseks läksime.»

Seevastu vallavalitsuse liikme Tõnu Vreimanni väitel pole Tõnu Kivilood põhjust autoritaarseks juhiks nimetada. Jah, temagi tunnistab, et vallavanem on enamikus kohalikes teemades jõuline vedur, kuid see ei tähendavat, et ta teiste arvamusele sülitaks. «Vallavalitsuses käime tõesti tihtilugu ainult kätt tõstmas, aga ega me sellepärast veel kummitemplid ole. Meil lihtsalt on siin väikeses kohas kombeks enne istungeid ja hääletusi omavahel asjad silmast silma sirgeks arutada.»

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor ning omavalitsustegelane Arnold Pastak märgib, et ei tunne Tõnu Kivilood eriti hästi, kuid on nõus kõrvaltvaatajana tema kohta arvamust avaldama. Nimelt teab ta omast käest, kui ahtad on tillukeses vallas tegusa inimese võimalused end realiseerida. «Ses mõttes pole kahtlust, et Kiviloo on kõva mees. Ta on nappide vahendite kiuste suutnud üsna palju teha. Ta pole istunud mugavalt vallamajas kinnise ukse taga, vaid otsinud pidevalt väljastpoolt võimalusi, mis kohta arendada aitaks.»

Seda, et Kõpu vald eesotsas vallavanemaga praegu kurikuulsa Itaalia-reisi pärast paljudel hambus on, peab Pastak veidraks. Ta tuletab meelde, et mitu poliitikut, kes nüüd Kõpu valla likvideerimist õigeks peavad, leidsid veel hiljuti, et ülalt alla juhitavat haldusreformi pole Eestis vaja – las igaüks kohapeal otsustab, kuidas tahab toimetada. Ja ongi toimetanud!

«Paradoksaalselt tekib tunne, et negatiivse tähelepanu vältimiseks pidanuks Kiviloo vaikselt istuma ja mitte midagi tegema. Aga tema on ikkagi tahtnud väikeses kohas suuri asju teha ja see tekitab nüüd furoori. Kuigi jah, kogu kollektiiviga õppereisile sõitmine ja demonstratiivselt vallamaja lukkukeeramine polnud ehk tõesti kõige targem mõte,» arutleb Pastak.

Aga mis saab kohtuasjast? Kas võib juhtuda, et Tõnu Kiviloo jääbki korruptsioonis süüdi ja peab senise rolliga hüvasti jätma?

Tõnu Vreimann pole oma silmaga süüdistuse materjale näinud, aga kaldub arvama, et Kiviloo tuleb puhtalt välja. «Niipalju kui mina neist asjadest aru saan, on tegu otsitud teemadega. Ootame ära, mis nad seal kohtus arutavad, siis oleme jälle targemad. Seda ma küll ei ole Kiviloo juures täheldanud, et ta valmistuks vallavanema ametist lahkuma,» ütleb ta.

See-eest tusane viinanina on paar tundi varem Kõpu poe juures käega rehmanud ja veendunult kuulutanud: «Küllap ta kolleegid sinna Itaaliasse lõpupeole viis. Igal juhul on tal varsti minek. Nii nagu ka meie vallal.»

Rahva hääl on kõlanud. Järgmiseks peab paukuma kohtuhaamer.

NB! Algselt sisaldas persoonilugu lauset, millest võis välja lugeda, et vallavanem Tõnu Kiviloo oli Kõpu kiriku torni remontimise eestvedaja. Tegelikult polnud tal selle tööga seost. Viga parandatud.