Koolitundi segavad telefonid lähevad tikitud taskutesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Holstre kooli direktor Anu Saar (pildil) näitas õpilaste ja õpetaja Aino Kahu koostööna valminud telefonikotte, mille kasutamist saab praegu harjutada tööõpetuse klassis. Peagi on võimalik nutitelefonid tunni ajaks kotti pista kuues klassis.
Holstre kooli direktor Anu Saar (pildil) näitas õpilaste ja õpetaja Aino Kahu koostööna valminud telefonikotte, mille kasutamist saab praegu harjutada tööõpetuse klassis. Peagi on võimalik nutitelefonid tunni ajaks kotti pista kuues klassis. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui Sakala proovis eile ennelõunal Holstre kooli direktorit mobiiltelefoni kaudu kätte saada, see esmalt ei õnnestunud ja võis arvata, et temagi on oma telefoni pistnud kotti, mis on üks kooli õpilasfirma võimalikest toodetest.

Käsitööõpetaja Aino Kahu algatusel on õpilased valmistanud tikitud kotid, kuhu nad saavad tunni algul oma telefoni poetada ja kella välja helisedes taas ära võtta.

Kuus taskutega alust olid veel käsitööklassis ootel.

«Praegu need veel kasutusel pole,» tähendas direktor Anu Saar ja rääkis, et kahele kotile on juba puust toetuspulgad pandud ning järgmisel nädalal tuleb töömees ja paneb teistele ka. Siis seatakse need kuue klassi seinale.

Telefonitaskud segavad piilumist   

«Õpilastel on ju kogu aeg vaja piiluda, mida Facebooki on postitatud,» rääkis Saar. «Kehtib küll reegel, et telefonid pannakse tunni ajaks hääletuks ja oma kotti, aga ikka piilutakse.»

Tavaliselt teeb õpetaja märkuse ja palub telefoni oma laua sahtlisse tuua, kuid see tekitab nurina, et telefonid saavad kriipida, ja neid ei taheta anda. Nõnda mõtlesidki lapsed ja käsitööõpetaja välja, et teevad telefonidele kotid.

Kui need üles saavad ja õpilane ise mobiili tunni algul sinna hoiule panna ei märka, tuletab õpetaja talle seda meelde.

Sellega, et nutitelefon on koolitunnis paha asi, mis tuleks kõrvale panna, nõustus ka Holstre kooli üheksanda klassi õpilane Kelli Pärn. «Ma olen ju ise ka selline, et kui ikka igav hakkab, võtan nutitelefoni kätte. Loomulikult tundide ajal käiakse ja vaadatakse,» ütles ta.

Pärn märkis, et temal sellist mõtet pole, et oli neid kotte nüüd vaja teha, kuid mõnelt kaasõpilaselt on ta küll kuulnud, et eriti ei tahaks telefonist loobuda.

Õpilasfirma katsetab ka kott-toole

Telefonitaskutega seinakotid on aga ainult üks tore idee, mida Holstre kool oma õpilasfirma tooteks on mõelnud. Direktor Anu Saar rääkis, et nad osalevad Euroopa Liidu kaheaastases projektis, mille tulemusena luuakse õpilasfirma.

Praegu on ettevõtmisesse kaasatud VII–IX klassi õpilased.

«Üks idee võiks olla, et nad toodavad telefonikotte, ja teine variant oleks kott-toolid,» lausus direktor. Praegu on ette näidata kaks õpilaste valmistatud kott-tooli ja need on väga hinnatud istekohad. Šnitti võtsid õpilased Viljandi gümnaasiumist, kus on sellised etnomustriga toolid.

«Meie tüdrukud õmblesid endale samasugused ja ääristasid näpunööriga,» lausus ta. «Aga eks näis, mis nad veel välja nuputavad. Meil on mõtete kast ja aprillikuu jooksul saavad õpilased sinna oma ideid panna.»

Tagasi üles