Kütja nõuab uusi lepinguid

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suitsu sisse ajama hakanud ahi reetis ohtliku korteri. Fotol olev ahjusuu on illustratiivne.
Suitsu sisse ajama hakanud ahi reetis ohtliku korteri. Fotol olev ahjusuu on illustratiivne. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Vähem kui aasta tagasi Karksi valla kodude kütmise aktsiaseltsilt Textuur üle võtnud osaühing Karksi-Nuia Soojus tahab, et kõik tema kliendid uue lepingu sõlmiksid, ise samal ajal vallaga sooja hinna pärast tülitsedes.


Veel eelmisel aastal küttis Karksi-Nuia maju kohalik aktsiaselts Textuur, kes küsis klientidelt koos käibemaksuga 900 krooni megavatt-tunni eest. 2009. aasta augustis esitas firma vallavalitsusele soojuse piirhinna kehtestamise avalduse sooviga tõsta hinda 1087 kroonini.

Hinnamuudatus tundus vallale põhjendamatu ja ta küsis firmalt soojatootmise finantsnäitajaid. Vallavalitsuse sõnul keeldus aktsiaselts Textuur andmeid esitamast, mistõttu ei olnud võimalik taotlust edasi menetleda. Seejärel asutas Tex­tuur tütarettevõttena osaühingu Karksi-Nuia Soojus ning see asus möödunud aasta 1. detsembrist Textuuri asemel kütmiskohustuse eest hoolitsema.

Ka värske osaühing esitas vallavalitsusele kaks piirhinna kehtestamise avaldust, kuid vald lükkas need tagasi, sest hinna kujunemine polnud piisavalt läbipaistev.
Uue teenusepakkuja ametisse asumisest on möödunud ligi aasta, kuid tüli pole lahendust leidnud.

«See vaidlus ei ole läbi, vaid on jõudnud halduskohtusse ja sellega tegeleb kohtunik,» sõnas Karksi vallavanem Arvo Maling. Tema sõnul takistavad piirhinna kehtestamist soojatootja ja vallavalitsuse erimeelsused mõningate hinnakomponentite suuruse põhjendatuse kohta.

Aktsiaseltsi Textuur ja osaühingu Karksi-Nuia Soojus omaniku Argo Jõgi sõnul tegutseb Karksi soojatootja kahjumis ning hinna tõstmine oleks ainuke võimalus ots otsaga kokku tulla.

«Me küsime väiksemat hinda kui Esro Viljandis, aga meil on kümme korda väiksem tootmismaht,» rääkis Jõgi. «On kurb tõsiasi, et mida rohkem toota, seda väiksemad on tootmiskulud ja seda väiksemat hinda võib küsida.»

Jõgi nimetas piirhinna kehtestamata jätmist vallavalitsuse kiusuks. «Peame seni kütma, kuni jaks otsa saab. Kui enam ei jõua, tuleb käed üles tõsta ja alla vanduda,» sõnas ta.

Alates detsembrist on karksinuialastele sooja andnud küll Karksi-Nuia Soojus, kuid arveid saadab endiselt Textuur, kelle kontole toasooja eest raha kantakse. Textuur kannab selle omakorda tütarfirmale üle. Liigsete toimingute vältimiseks palub Karksi-Nuia Soojus klientidel Textuuriga sõlmitud lepingu üles öelda ja selle uue tootja juures vormistada. Vallavanema sõnul on see kohalikes küsimusi tekitanud.

«Enne oli lepingus kirjas, et tootja peab hinnamuudatusest varakult teada andma, lisaks oli märgitud kõrgeim võimalik sooja hind, aga uues lepingus neid punkte enam ei ole ja see heidutab inimesi,» vahendas Arvo Maling vallaelanike muret.

Argo Jõgi viitas kaugkütteseadusele, mis ei kohusta soojatootjat nimetatud punkte lepingusse kirjutama.

Konkurentsiameti raudtee- ja energiateenistuse juhataja Külli Haab ütles seda küsimust kommenteerides, et soojusettevõtja peab järgima kaugkütteseaduse nõudeid. «Kui need on täidetud, nagu praegusel juhul on, siis pole tarbijatel miskit karta,» rahustas ta kliente.

Nii tema kui Jõgi sõnul peab tarbijatel olema leping konkreetse teenusepakkuja, mitte kellegi kolmandaga, ja seepärast on uued lepingud vajalikud.

Külli Haab rõhutas, et hinna muutmine on seadusega sätestatud ja seda ei saa kliendile ette teatamata teha, mistõttu ei ole kuidagi võimalik, et lepingu ümbertegemine tarbijale kuidagi kahjulik oleks. Lisaks läheb hinnamuudatuste otsustamine 1. novembrist omavalitsustelt üle konkurentsiametile. Seni ei luba kehtiv monopoliseadus hinda üldse muuta.

Seega ei ole Karksi valla toasooja kallinemine sel aastal tõenäoline ka siis, kui 8. oktoobril lõppeva kohtuvaidluse võidab soojatootja. Kuni uue hinna kehtestamiseni maksab soojus seal 900 krooni megavatt-tund.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles