Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2015/04/02/3929655t1h6221.jpg)
Mitme inimese jutu põhjal on ühel eakal Viljandi arstil olnud tükk aega tavaks tuttavatelt erinevatel põhjustel sularaha laenata ning vähemalt osa summast aastateks võlgu jääda. Tohter ise eitab igasugust pahatahtlikkust, kuid annab vastukäivaid selgitusi, millest osa ei vasta tõele.
Kui Sakala temalt kolmapäeval laenude koha päris, teatas aastaid omal käel tegutsenud kardioloog Tiio Sütt kindlameelselt, et tal on vaja tagasi maksta vaid pool ühest väiksemat sorti laenust. Kui ajakirjanik küsis seejärel ühe konkreetse võla kohta, tõdes Sütt, et see on maksmata.
Kõigepealt jäi ta endale kindlaks, et rohkem meelest läinud võlgnevusi ei ole, ja lisas, et klaarib lähiajal ka selle ära. Veidi hiljem sama vestluse jooksul ütles ta, et tal on nimetatud võla likvideerimise kohta kokkulepe sõlmitud. Toimetus teab aga teise poole käest, et niisugust kokkulepet ei ole.
Hiljem muutis arst oma sõnu ka selle kohta, mitmele inimesele ta võlgu on. Ta lausus, et mõned tuttavad ootavad veel oma raha ja tasumises olevat kokku lepitud.
Küsija sai raha kätte
Sageli on võlaandjateks olnud Tiio Süti ametikaaslased. Radioloog Feliks Keel sai laenuks antud summa kätte eelmise nädala reedel pärast seda, kui oli hakanud seda Sütilt tungivalt nõudma. Keel rääkis, et oli Sütile laenanud 2000 krooni umbes 15, Süti mäletamist mööda aga umbes 10 aastat tagasi. Sütt oli raha küsinud päranduseks saadud Tallinna kinnistuga seotud asjatoimetuste tarvis ja lubanud, et maksab selle tagasi esimesel võimalusel.
Keel selgitas, et ei tihanud võlga aastaid sisse nõuda ning oli selle summa mõttes juba ammu maha kandnud. Otsus asi siiski põhimõtte pärast üles võtta sündis tema seletust mööda siis, kui ta kuulis, et leidub veelgi inimesi, kellele Sütt on samamoodi võlgu jäänud.
«Paljud on ilmselt unustanud või käega löönud,» rääkis Feliks Keel. «Ka mina mõtlesin pikka aega, kuidas ma lähen ja nõuan raha. Aga lõppude lõpuks on ju tegu väga ebaausa käitumisega.»
Keelt mõjutas ka see, et nii temal kui ta kunagisel koolikaaslasel Sütil on vanust ligi 80 aastat ning eakad on ka inimesed, kellelt ta on aastaid tagasi võlgu võtnud. Mitu neist on juba manala teele läinud. Tõsi, Tiio Sütt kinnitas, et on maksnud võlgu tagasi ka lahkunud inimese lähedastele.
Feliks Keel sai tagasi 150 eurot ehk mõnevõrra rohkem kui 2000 krooni. Samas nentis ta, et raha väärtus on aastate jooksul tunduvalt rohkem muutunud. Oma võlaasja arvas Keel siiski lõppenuks.
Kopsuarst Asta Rosenfeldt kinnitas Sakalale, et Tiio Sütt on talle endiselt võlgu umbes pool 3500 kroonist, mille ta viis aastat või veidi rohkem tagasi isikliku kardioloogiakabineti aparatuuri soetamiseks laenas. Ka Rosenfeldtile oli Sütt kinnitanud, et laenab raha lühikeseks ajaks. 3500 krooni on veidi rohkem kui 220 eurot.
Ebaõnne on palju olnud
Tiio Sütt ei eitanud, et võlgade tagasimaksmisega on tekkinud raskusi, kuid see kõik on tema ütlemist mööda olnud tingitud ootamatutest tagasilöökidest. Kui paljudelt inimestelt ta üldse sularaha on laenanud, jäi ebaselgeks. Aitajaid on tema sõnul olnud palju, neid on leidunud nii tema ametikaaslaste kui tuttavate ja patsientide seas.
Tiio Sütt ütles, et tervislikel põhjustel pole ta viimase poolteise aasta jooksul töötanud isiklikus kardioloogiakabinetis, mis on registreeritud Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal asuvasse kahekorruselisse kortermajja, kuid ta loodab seda peagi uuesti teha. Hiljem väitis ta aga, et koostab parasjagu aruandeid ning on kauaaegseid patsiente siiski vastu võtnud.
Mitu inimest ütles, et ajapikku on Sütil võlgujäämiste tõttu tekkinud eakate arstide seas halb kuulsus. Sütt ise ei osanud arvata, miks on nii, et kõlama on jäänud negatiivne, ehkki ta oma sõnul on enamiku laene ammu ära maksnud.
«Võib-olla mõni räägib, aga mõni ei räägi,» lausus ta.
Varatu Tiio Sütt just pole. Lisaks eespool nimetatud kortermajale ja kinnistule kuulub talle tema enda sõnul Viljandis ridaelamuboks. Sama kinnitab äriregister.
Feliks Keel märkis, et kõnealune lugu on järjekordne näide sellest, et sularahas ja lepingut tegemata laenu anda ei maksa.