Ettevaatust: äärelinna majakarpides võivad mõnikord varitseda rotid!

Mees, naine ja naabrimees Meelis Rämmeldi (paremal), Kadri Lepa ja Janek Vadi kehastuses Foto: Taavi Piibemann

Lev Tolstoi alustab romaani Anna Karenina traagilisest armuloost lausega: «Kõik õnnelikud perekonnad on üksteise sarnased, iga õnnetu perekond on isemoodi õnnetu.»

Taago Tubina lavastus «Äärelinna bluus» räägib perekondadest, kes on näiliselt ühtmoodi õnnelikud oma ühesugustes äärelinna põlvelõhkuja-tüüpi majades kohustusliku ees­aia, grilli ja elupuuheki, täispuidust voodi ja laavalambiga.

Enda ümbritsemine kestaga, mis näib teisi inimesi õnnelikuks tegevat, võiks just nagu olla õnneliku elu garantii. Kas selline garantii aga toimib ning kas kõik see, mis on naabril, on ikka parem?