Taastatud majja on perenaisel kaasa võtta kotitäis mälestusi

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi eelmise aasta algul langes Veera Kiisleri maja tuleroaks, nimetab ta end õnnelikuks inimeseks. Mitte ainult sellepärast, et miski nagu manitses teda paar kuud enne õnnetust kindlustuslepingut jätkama, vaid seepärast, et tal on suur tore pere ja sõbrad ning heade inimeste abiga elu taas järje peal.
Kuigi eelmise aasta algul langes Veera Kiisleri maja tuleroaks, nimetab ta end õnnelikuks inimeseks. Mitte ainult sellepärast, et miski nagu manitses teda paar kuud enne õnnetust kindlustuslepingut jätkama, vaid seepärast, et tal on suur tore pere ja sõbrad ning heade inimeste abiga elu taas järje peal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Saame Veera Kiisleriga kokku Mustla Konsumi ees. Ülemöödunud suveni Tarvastus lasteaednikuna töötanud naine on tulnud sinna mõni tänav eemalt oma üürikorterist, kus ta on elanud peaaegu aasta.

Edasi läheb sõit kolm kilomeetrit alevikust välja. Seal, kunagise Kuressaare mõisa säilmete lähedal paistab kreemikasoranž maja.

See on üle 50 aasta Tarvastu vallas elanud Veera Kiisleri kodu olnud ajast, mil ta omal ajal naabripoisile mehele läks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles