Kultuuriakadeemiat ootab juhivahetus

Eelmise aasta oktoobris avas Viljandi kultuuriakadeemia uue õppehoone kunagise leivakombinaadi Vilma majas. See tõi leevendust ruumikitsikusele, mis oli kooli piinanud juba direktor Anzori Barkalaja tööleasumise ajal 2000. aastal. Ühtlasi leidis hoones koha moodne multimeediastuudio. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi kultuuriakadeemia pikaaegse juhi Anzori Barkalaja viimane tööpäev selle kõrgkooli direktorina on esmaspäeval, 31. augustil.

Nimelt jõuab Anzori Barkalaja põhikirjas määratletud piirini – üks inimene saab direktorina töötada kõige rohkem kaks ametiaega järjest. Tegelikult lõpeb direktoril aga kolmas ametiaeg, sest Tartu ülikooliga liitumisel 2005. aastal läks loendur nulli.

Viljandi kultuuriakadeemia õppedirektori Harry Illaku ütlemist mööda on kool jõudnud Anzori Barkalaja ametiajal hariduselu pildile ning selles on just direktoril kaalukas roll. «Tema mantlipärijale on suured sammud ette astutud ja neis püsimine võib olla väga keeruline,» arvas ta.

Illak lisas, et kultuuriakadeemial on kujunenud välja oma nišš. «Meid teatakse ja Viljandisse tahetakse õppima tulla. Barkalaja on loonud kultuuriakadeemiale isikupärase kuvandi, mis selgelt eristub teiste kõrgkoolide omast.»

Vaimu väsimine

«Vaimu väsimise tundemärgid on täiesti olemas,» tunnistas Anzori Barkalaja. Ta märkis, et kui liiga kaua ühel ametikohal töötada, on oht vajuda mugavustsooni ning see ei tule organisatsioonile kasuks. «Selletõttu olin uue põhikirja kokkupanemise ajal ajapiirangu poolt ning mu seisukoht pole muutunud ka nüüd,» ütles ta.

Koolijuht arvas, et tema ametiaega võiks hindajast olenemata jääda iseloomustama märksõna «muutused». «Ülejäänu sõltub juba lähenemisnurgast.»

Barkalaja rääkis, et kooli võimaliku suurenemise kasuks kõnelevad loomemajandusele suunatud nutikas spetsialiseerumine, tehnoloogiapõhiste õppekavade areng, sisseastujate selge ja teadlik huvi ning tudengite ja vilistlaste edukus.

«Demograafiline põud, aga ka olelusvõitlus raha pärast ning neist tulenevad kunstlikud piirangud nii tudengite arvu suurenemise kui uute vajalike õppekavade avamise osas on jällegi takistavad või lausa ohustavad tegurid,» jätkas ta.

Barkalaja märkis, et kultuuriakadeemia rahvas on teinud peaaegu kõik, mis temast sõltub. «Ma tean omast kogemusest, et kohalike, aga ka riiklike võimude suhtumises kooli tegevustesse investeerimisesse on veel väga kõvasti arenguruumi,» nentis direktor.

Ta ei teinud saladust, et ettenägelikumad on talle tööd pakkunud juba eelmisest sügisest. «Seni on mul olnud valikuruumi hoiduda ahvatlustest, mis ei kandnud endas piisavalt eneseteostusrõõmu,» lausus ta ning lisas, et tal on käimas ülikoolisiseseid kõnelusi, ent luuret on tehtud ka erasektorist. 

Kiiduväärt töö

Tartu ülikooli õppeprorektori Martin Halliku sõnul on Anzori Barkalaja suutnud arendada õppetööd nii sisult kui vormilt väga heale tasemele ning üliõpilaskandidaatide huvi kooli vastu on olnud püsivalt suur. «Anzori Barkalaja on teinud igati kiiduväärset tööd!»

Õppeprorektori hinnangul on kultuuriakadeemias nähtud palju vaeva õppekavade kvaliteedi parandamisega ning neis on ettevõtlikkus seostatud õpitava erialaga. «Kultuuriakadeemia materiaalne baas on tervikuna parem kui kunagi varem,» ütles Hallik. «Samuti saab igati rahule jääda kooli nähtavusega Eesti kultuuri- ja hariduselus.»

Tartu ülikooli veebilehele riputatud teates seisab, et direktori kohale on oodatud kandideerima kogemusega juhte, kel on muu hulgas Eesti Vabariigi doktorikraad ning õppe- ja teadustöö kogemus. Konkursist osavõtuks tuleb sooviavaldus koos dokumentidega esitada ülikooli personaliosakonda 20. aprilliks. Valimiskogu, mis koosneb akadeemia nõukogu ja nõunike kogu liikmetest, koguneb juuni lõpul või juuli algul. Uus direktor peaks tööle asuma tänavu septembris ning tema ametiaeg lõpeb 2020. aasta augustis.

Lisaks Viljandi kultuuriakadeemiale otsib Tartu ülikool uut direktorit Narva kolledžile.