Mureliku linlase telefonikõne ajas päästjad Viljandis Uueveski basseini kobrast püüdma, aga too end kätte ei andnud.
Uueveski basseinis tegutsev kobras jooksutas päästjaid
Kohale sõitis neli Viljandi päästekomando meest, kaasas puur ja muidu koera püüdmiseks mõeldud silmusega vars. Puur asetati vette ja üks päästjaist läks kobrast silmuse otsa püüdma. Kaks korda õnnestus silmus loomal isegi üle pea tõmmata, kuid too libises sellest jälle välja nagu lutsukala.
Kui päästjad basseini ääres järgmisi samme kavandasid, ei lasknud kobras end neist ja ülejäänud publikust segada, vaid ronis basseini keskel mudasaarele ning kõhvitses end loojuva päikese käes pikalt ja põhjalikult.
Päästja Aimar Põvvat ütles, et mitmekümne aasta vältel on ta Uueveskil kobrast püüdmas käinud korduvalt, kätte pole teda aga saadud. Eilne püügiaktsioon oli tänavu esimene.
Päästekomando meeskonnavanem Rivo Subi nentis, et ilmselt oleks lood paremad, kui saaks püüda võrguga. «Praegu ajasime teda basseinis lihtsalt ringiratast taga,» lausus Subi.
Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik ütles, et häirekeskus sai kell 15.02 teate keskkonnainspektsiooni lühinumbrilt, kuhu oli ilmselt helistanud kobrast märganud mööduja.
«Kui metsloom on linnas, peaks see talle olema justkui ebasobiv keskkond ning päästjail on kohustus loom loodusesse toimetada,» lausus Kiik.
Samas nentis ta, et mõnikord on ju raske aru saada, kas metsloom üldse on hädas. Ilmekas näide on rebane – mõni isend eelistabki linna piires elada.
«Aga kes peaks päästjaile ütlema, kas loom tunneb end hästi või on hädas?» arutles Kiik. «Küll võib metsloom inimesi häirida või olla oma ootamatu käitumisega ohtlik. Siis oleks parem ta ära peletada.»
Uueveski kopra kohta lisas Kiik, et kui päästjail õigeid püügivahendeid pole, ei ole midagi teha ning loom jääb tabamata.
Kell 16.37 pakkisid päästjad Uueveskil oma kodinad kokku ja kobras jäi omaette. Vahepeal basseini ääres looma ja päästjate vastasseisu jälginud möödujad olid pildistamise ja filmimise lõpetanud ning edasi astunud.