AASTAID OLEME võidelnud mujal maailmas levinud üldise arusaamaga, et Baltikum on üks tervik ja siinsetel riikidel ei ole mingit erilist vahet. Majandusbuumi ajal ei olnudki see nii suur probleem kui sellele järgnenud kriisi ajal. Kolm Balti riiki tegid kriisis olles erisuguseid valikuid.
Nüüd on Eesti oma naabritest varem madalseisust väljumas. Oleme positiivselt eristunud ja sellest tuleb maksimaalne kasu lõigata.
INVESTEERIMISOTSUSED langetatakse maailma juhtivates ärikeskustes, nagu New York, London või Frankfurt. Et riigina nii sise- kui välispoliitiliselt majanduslikult edukas olla, on vaja jõuda sealsete otsustajate ja rahaliigutajate huvivälja.
Kuidas teha nii, et selles valikus Eestit eelistataks?
On investoreid, kes põhimõtteliselt ei investeeri mujale kui ainult majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) liikmesriiki. Sinna kuulumist peetakse kvaliteedimärgiks, mis võtab maha kõige suuremad riskid. Eesti kuulub OECD-sse alates selle aasta suvest.
EESTI EI OLE seni valinud kommertsreklaamide tellimise teed, et ennast maailmas tutvustada. Erinevalt näiteks Horvaatiast või Armeeniast meie reklaame CNN-is ei näe. Seevastu kirjutavad Eesti edusammudest majanduskriisiga võitlemisel maailma juhtivad meediaväljaanded «The Economist», «The New York Times», «Frankfurter Allgemeine Zeitung» ja teised.
Eurootsusega kaasnesid intervjuud meie pea- ja rahandusministriga kogu maailmas levivates telekanalites. See kõik on tasuta reklaam, mille mõju on mitu korda suurem kui raha eest jooksvatel ilupiltidel.
Isegi Eestis leidub inimesi, kes uskusid krooni devalveerimisse. Välismaal oli kahtlemist ja kõhklemist veelgi rohkem ning see pidurdas investeeringuid ja uute töökohtade loomist. Suvise otsusega euro kasutusele võtta on devalveerimise tont lõplikult maha maetud ning see oht Eestisse investeerimisel enam ei ähvarda.
KUIDAS MÕJUTAVAD investeeringud inimeste igapäevaelu?
Uue majanduskasvu mootoriks saavad just ettevõtjate investeeringud, mis loovad töökohti. Eestisse investeerimiseks on eelkõige Põhjamaade ettevõtetel palju positiivseid eeldusi: asume lähedal, meil on lihtne maksusüsteem, üsna hea infrastruktuur ja korralikud transpordiühendused, puudub valuutarisk ning leidub vaba tööjõudu ja võimalusi tööjõu kvaliteeti parandada.
Igaühel on oma roll. Mida saab inimene teha? Õppida võõrkeeli ja täiendada oma arvutioskust, värskendada aina oma tööalaseid oskusi ning olla valmis omandama uusi. Siis kaob ka pelg muutuste või töökoha kaotuse ees.
Elame eri linnades ja valdades. Palju sõltub omavalitsusest. Mida on võimalik temal majandusarengu nimel ära teha?
Uue ettevõtte rajamiseks on tarvis detailplaneeringut, teid, elektri- ja sideühendusi, vee- ja kanalisatsioonitorustikke... Olen veendunud, et ükski ettevõte väljaspool pealinna ja selle lähiümbrust ei saa edukalt alustada ilma omavalitsuse toeta.
Vajadused on mitmesugused, alates abist bürokraatiaga toimetulemisel kuni otsese abini infrastruktuuri rajamisel. Imaveres ei oleks saeveskit ega üldse mingit märkimisväärset ettevõtlust, kui vald ei oleks aastaid tagasi väga koostööaldis olnud ega ettevõtjaid seniajani mitmel moel abistanud.
Omavalitsus saab ettevõtjat aidata ka töötajate leidmisel ja väljaõpetamisel, viimati mainitut koos töötukassaga.
MIS JÄÄB aga riigi rolliks?
Töötukassa korraldab töötute ümberõpet, koolitamist ja nõustamist, annab ettevõtluse alustamiseks toetust ja tööleasumise korral palgatoetust... Töötukassa suutlikkus üha kasvab ja tema osutatavad teenused on rahaga kaetud. Tuleb vaid ise innukas olla, mitte heituda ja ootama jääda.
Riigi ülesanne on rajada üldist infrastruktuuri. Keskkonnaministeeriumi kaudu investeerib riik miljardeid kroone vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamisse, maanteeameti kaudu samas suurusjärgus uute teede ehitusse ja olemasolevate remonti: taibukad teedemehed muudavad vana ülesfreesitud asfaldi abil tolmuvabaks kümneid kilomeetreid kruusateid.
Internet on tänapäeval elementaarne vajadus. Augusti keskpaigas sai Järvamaal Amblas avalöögi kogu Eesti lairiba internetiga katmise projekt, mille tulemusena saavad maal elavad inimesed võimaluse kasutada kvaliteetset ja kiiret internetiühendust. Muu hulgas muutuvad maapiirkondade elanikele kättesaadavaks Eestis leiutatud Skype’i abil toimuvad tasuta internetikõned.
IGAÜHEL ON täita oma ülesanne. Majandus on juba kasvule pööranud ning see tähendab rohkem tööd ja ka rohkem töökohti. See omakorda suuremaid makse riigieelarvesse ja enam võimalusi kogu Eestis elu paremaks muuta, sealhulgas pensioni tõsta.
Tundkem euro tulekust rõõmu ja tõdegem, et asjad on omavahel rohkemgi seotud, kui esialgu paistab.