Ei ole arukas ennast vabatahtlikult asumaaks muuta

Viimane õigekirja piibel, tunamullu ilmunud «Eesti õigekeelsussõnaraamat» annab keelekasutajale üsna vabad käed. Foto: Peeter Langovits / Postimees

​Emakeelepäeva eel helistasin kunagisele kursusekaaslasele Marja Kallasmaale. Tema ei kuulu nende keeleteadlaste hulka, kes on püüne peal, aga ta on kaitsnud edukalt koguni kaks doktoriväitekirja, avaldanud hulgaliselt teadusartikleid ja töötanud kogu ülikoolijärgse aja teadurina eesti keele instituudis. 

Põhiliselt on ta tegelnud kohanimede uurimisega. Tuleval aastal on ilmumas «Eesti kohanimeraamat», mille üks autoritest ta on.

«Minu vaated ei ühti praeguse peavooluga, sellepärast ei ole ma ehk kõige õigem inimene rääkima,» arvas Marja Kallasmaa ise. Et aga minagi olen traditsioonilise eesti keele pooldaja, sobis meil küll paar sõna keelejuttu ajada.