Kui kaugel on maareform?

Maire Salu Foto: Peeter Langovits / Postimees

25 AASTAT TAGASI algas Eestis maareform eesmärgiga anda maa peremeestele ja luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks. Nüüdseks on reform peaaegu lõppenud, katastrisse on kantud üle 96 protsendi maast ehk 4 183 900 hektarit. Sellest valdav osa (60 protsenti) kuulub eraomanikele, veidi üle kolmandiku (39 protsenti) riigile ja üks protsent omavalitsustele. Moodustatud on ligi 650 000 katastriüksust.

Maareformi elluviijad ja vahetud korraldajad on omavalitsused ja maavalitsused. Kõigepealt tuleb neil kindlaks teha, kas ühe või teise maatüki kohta on mõni eraisik esitanud tagastamise või erastamise nõude. Kui seda tehtud ei ole, selgitatakse välja, kas maatükk on vajalik kohalikule omavalitsusele. Kui ka too seda ei vaja, jäetakse see riigi omandisse.

Praeguseks on maareform jõudnud niikaugele, et peaaegu kõik eraomanike nõuded on rahuldatud. Nüüd tuleb omavalitsustel määratleda oma kogukonna huvid (näiteks kuhu tuleb lasteaed, mänguväljak või tee) ja astuda samme, et saada selleks vajaliku maa omanikuks. Ka riigil on veel riigimaade vormistamisega üksjagu tööd. Kõige suuremas mahus tegelevad maade riigi omandisse jätmisega riigimetsa majandamise keskus ja maa-amet.