Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/03/12/3864081t1h3c81.jpg)
25 AASTAT TAGASI algas Eestis maareform eesmärgiga anda maa peremeestele ja luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks. Nüüdseks on reform peaaegu lõppenud, katastrisse on kantud üle 96 protsendi maast ehk 4 183 900 hektarit. Sellest valdav osa (60 protsenti) kuulub eraomanikele, veidi üle kolmandiku (39 protsenti) riigile ja üks protsent omavalitsustele. Moodustatud on ligi 650 000 katastriüksust.
Maareformi elluviijad ja vahetud korraldajad on omavalitsused ja maavalitsused. Kõigepealt tuleb neil kindlaks teha, kas ühe või teise maatüki kohta on mõni eraisik esitanud tagastamise või erastamise nõude. Kui seda tehtud ei ole, selgitatakse välja, kas maatükk on vajalik kohalikule omavalitsusele. Kui ka too seda ei vaja, jäetakse see riigi omandisse.